mittetielikusk plemiseks (mingil phjusel tolmuosakesed ei plenud ra). Gaasktuse puhul mehaanilist mittetielku plemist ei eisne seal on keemiline. Vedelktuse puhul vib mehaaniline kadu seisneda sellest, et katla jrelkttepindade sadestub tahk thendab, ei ole ra plenud korralikult. Ktuse philise plevelemendid on ssinik (C), vesinik (H) ja vvel (S). Ssiniku plemisel eraldub +33,6MJ/kg, vesiniku plemisel eraldub 139MJ/kg, vvli plemisel eraldub tunduvalt vhem soojust. nende reaktsioonde jrgi on vimalik arvutada vlja, kui palju kulub hapniku 1 kg ssiniku, vesiniku vi vvli lplikuks plemiseks. Kigepealt 1kg tahke vi vedelktuse tarbimisainet (ehk tarbimismass) sisaldab ssiniku Ct/100 [kg]. Vesiniku sisldab Ht/100 [kg]. Vvlit sisaldab SO+p/100 [kg]. Summeerides need suurused ja lahutades sellest summast 1kg olevas ktuses hapniku massi (O2t/100 [kg]) selle tulemusena saame vlja arvutada, kui palju kulub hapniku 1kg ktuse pletamisel (vedel vi tahke). ##MITTETIELIK PLEMINE##
reagendi kontsist ja siis jälgisid toimuvat ajas mõõtsid kineetikat. Y-teljel [S] (substraadi konts) ja x-teljel on aeg, jälgitakse, kuidas substraadi konts ajas väheneb. Kui leida joont kirjeldav tuletisfunktsioon, siis saame kiiruse . Igas t katsepunktis on võimalik leida vastav kiirus jne. Õiged tulemused saab ainult siis, kui kiiruse languse taga on ainult substraadi kontsi vähenemine. Ensüüm-katalüüsitud reaktsioonde puhul on asi keerulisem, sest tulevad mängu teised faktorid, mis mõjutavad reaktsiooni kiirust ja mille mõju võib aja jooksul tugevamaks muutuda. Ntx produkti akumuleerumisel saab oluliseks produkt-inhibitsioon, selle osa suureneb ajas, sest produkti konts suureneb. Lisaks on suur osa ensüüme õrnad molekulid neil on kalduvus denatureeruda, inaktiveeruda, ajas ensüümi osaline inaktiveerumine progresseerub. Varasemad ensümoloogid uurisid asju keemikute moodi.