c. maatriksi ja sarruse segu d. heterogeenne ühefaasiline segu Küsimus 14 Maailmas eksisteerib puhtalt komposiitmaterjalidest valmistaud: a. lennuk b. helikopter Küsimus 15 Mis on prepreg? a. maatriks b. sarrus c. komposiitmaterjali pooltoode Küsimus 16 Suuske valmistatakse järgmistest komposiitmaterjalidest: a. süsinikkiud + epoksüvaik b. klaaskiud + epoksüvaik c. aramiidkiud + termoplastid d. aramiidkiud + reaktoplastid Küsimus 17 Ballistikas kasutatakse järgmisi komposiitmaterjale: a. kevlar + termoplastid b. kevlar + termoreaktiivid c. klaaskiud + polüestrid d. klaaskiud + polüetüleen Küsimus 18 Jalgratta raame valmistatakse: a. klaaskiust b. süsinikkiust c. aramid d. boor Küsimus 19 Komposiitmaterjalide lisakomponendid on: a. plastifikaatorid b. apretid c. värvained d. täiteained Küsimus 20
c. kõrgtihe d. ülikõrge molaarmassiga Küsimus 14 Epoksüvaikude kõvendid on: Vali üks või enam: a. amiinid b. tioolid c. anhüdriidid d. amiidid Küsimus 15 Millised nendest väidetest on õiged PVC puhul? Vali üks või enam: a. molaarmass on kuni 0,2 mln b. tihedus suurem kui H2O-l c. kõrge hind d. kristalliinne Küsimus 16 Milleste materjalide valmistamisega seotud kulud on kõrgemad? Vali üks või enam: a. termoplastid b. reaktoplastid Küsimus 17 Millist materjali toodetekse kõige enam aastas? Vali üks või enam: a. PET b. PVAC c. resoolvaigud d. epoksüvaigud Küsimus 18 Millised nendest väidetest on õiged PTFE puhul? Vali üks või enam: a. kõrge löögisitkus b. amorfne materjal c. kõrge pinnaenergia d. kasutatakse isolatsioon materjalina Küsimus 19 Milliste toodete valmistamiseks kasutatakse PET:i? Vali üks või enam: a. pudelid b. kiled c. paneelid d. kiud
Kas keemilise sideme saavutamine apreteerimisel klaaskiu ja epoksüvaigu vahel on kohustuslik? Vali üks või enam: a. jah b. ei c. sõltub klaaskiu tüübist d. sõltub epoksüvaigu tüübist Küsimus 7 Täiteained annavad komposiitmaterjalidele järgmisi omadusi: Vali üks või enam: a. alandavad toote hinda b. vähendavad elastsusmoodulit c. vähendavad tugevust d. suurendavad tihedust Küsimus 8 Milliste vaikude tüüpidega sidustatakse kiude apreteerimisel? Vali üks või enam: a. reaktoplastid b. termoplastid Küsimus 9 Milleks teostatakse apreteerimist? Vali üks või enam: a. sarruse ja maatriksi kokkusobivuse tõstmiseks b. adhesiooni suurendamiseks c. materjali odavnemiseks d. keemilise sideme moodustamiseks sarruse ja maatriksi vahel Küsimus 10 Millised nendest väidetest on õiged: Vali üks või enam: a. 1 MN/m2 = 1 MPa b. 1 bar = 1 atm c. 1 bar = 100 000 Pa d. 1 Pa = 1 psi Küsimus 11 Milliste kiudude puhul kasutatakse pinna aktiveerimist enne apreteerimise alguseni?
korduvatest lülidest. Plastide omadused: · väike tihedus (kerged), · ei vaja viimistlust, · odavad, · suur korrosioonikindlus, · enamikel plastidel ka suur hõõrdetegur, · head dielektrikud, isolaatorid ja heli summutavad omadused, · väike kuumuspüsivus, soojusjuhtivus ja hügroskoopsus, · vananevad ja vananedes kaotavad oma omadused. Plastid jaotatakse: · termoplastsed. · termoreaktiivsed (reaktoplastid) Termoplastid: korduval kuumutamisel ei muutu kuju ega koostis. See on tingitud sellest, et nendes plastides on molekulivahelised jõud suured. Reaktoplastid: temperatuuri (või kõvendi ) mõjul muutub kuju ja koostis ning kaob plastsus. See on tingitud sellest, et molekulidevahelised sidemed on nõrgad. Selleks , et saada teatavate omadustega plaste, lisatakse neile lisaaineid so. täiteaineid: · kõvendeid, · plastifikaatoreid, · värvaineid, · stabilisaatoreid
Kopolümeerid- -A-B-A-B või - A-A-B-A-A-B-. Lineaarahelaga e. termoplastilised polümeerid. Need on termiliselt pööratavad klaasjast olekust tagasi voolavasse (elastsesse) olekusse. · Termoplastid ( thermoplastics) - Lineaarsed ja vähehargnenud poluümeerid - kuumutamisel pehmenevad ja veelduvad ning jahtumisel tahkestuvad ( korduvalt ) - lahustuvad mingis iseloomulikus lahustis - jõu mõjul voolavad - kasutustemperatuur on madalam pehmenemistemperatuurist. · Termoreaktiivsed e. reaktoplastid ( thermosets)- võrestikstruktuuriga polümeerid- ristseotakse peamiselt kuumutamisel pöördumatult- ei pehmene ega sula kuumutamisel- lahustites ainult punduvad- jäigad ja mittevoolavad - taluvad pikaajalisi koormusi ja kõrgemat temperatuuri. Polüalkeenid Alkeenid ja asendatud alkeenid polümeeruvad liitumispolümerisatsioonil. Ahelreaktsioonides osalevad aktiivsed osakesed on kas ioonid või radikaalid, sõltuvalt tehnoloogiast. Radikaalilise või ioonilise
Lisaks peab maatriks hästi märgama ja ,,kleepima" end armatuuri külge. Ei tohi kuivades eriti kahaneda ja peab kiiresti kõvenema. Üleüldiselt peaksid mõõtmed säilima kuivades. Muidu ,,kisub" armatuuri kiud ,,viltu". Armatuur ehk näiteks süsinikkiud ja klaas määravad ära tõmbetugevuse, elastsusmooduli, jäikuse, roomekindluse, paindemooduli, survetugevuse, löögisitkuse ja muud sellist. Peamised polümeerid on reaktoplastid, ehk siis sellised mis temperatuuri muutudes sulavad. Epoksü, vinüül, polüester jne. Termoreaktiivsus näitab vastupanu temperatuurile. Kõik plastid on polümeerid, kuid kõik polümeerid pole plastid. Polümeerid võivad olla: amorfsed termoplastid suht tavalised plastikud, kus makromolekulidel pole ristsidemeid. Pool kristalliinsed suurema kohesiooniga kui eelmised. Reaktoplastid-kus makromolekulidel on palju ristsidemeid
Klaasplastidest valmistatakse auto-, lennuki- ja laevakeresid, suuri vedelikureservuaare jms. Neist on valmistatud isegi püssitorusid. 13. Milliste lihtsamate meetoditega saab plastmasse määrata? Põletusproov, Pürolüüsiproov, Lahustuvusproov 14. Millised on plastmasside töötlemise võtted? Valamine. Kuna mõned plastmassid on väga viskoossed, on neid parem valada surve all. Valatakse vormidesse, kus vedel plastmass polümeriseerub (reaktoplastid). Ekstrusioon. Kasutatakse voolavas olekus termoplastide puhul. Plastmass surutakse läbi vastava kujuga ava. Sellisel viisil valmistatakse torusid ja linte. Vormimine. Suruõhu või vaakumi abil. Saab võrrelda pudelite puhumisega. Nii valmistatakse ka kilet. Kuum plastmass surutakse läbi suure rõngakujulise ava, puhutakse saadud toru suuremõõtmeliseks „sukaks“ ja jahutatakse kiiresti. Keevitamine. Sarnane terase keevitamisega
Ahelakuju: – homoahelaga / C põhiahelas on ühte liiki aatomid - heteroahelaga / mitut liiki elemendi aatomid - lineaarne - hargnev - ruumiline 62. Mis on plastid? Plastides kasutatavad lisa- ja abiained? Plastid on polümeermaterjalid, mille põhikomponent on polümeerid. Põhilisteks lisa- ja abiaineteks on täiteained, plastifikaatorid, stabilisaatorid, määrdeained ja värvained. 63. Mis on termoplastid ja termoreaktiivid ehk reaktoplastid? • Termoplastid ( thermoplastics) - Lineaarsed ja vähehargnenud polümeerid - kuumutamisel pehmenevad ja veelduvad ning jahtumisel tahkestuvad ( korduvalt ) - lahustuvad mingis iseloomulikus lahustis - jõu mõjul voolavad - kasutustemperatuur on madalam pehmenemistemperatuurist • Termoreaktiivsed e. reaktoplastid ( thermosets) - võrestikstruktuuriga polümeerid - ristseotakse peamiselt kuumutamisel pöördumatult - ei pehmene ega sula kuumutamisel - lahustites ainult punduvad
Jump to Navigation Frame Your location: Home Page > Tudengi vahendid > Testid > Test nr 5 Polümeermaterjalid > Assessments > View All Submissions > View Attempt View Attempt 1 of 1 Title: Test nr 5 Polümeermaterjalid Started: Tuesday 12 May 2009 17:49 Submitted: Tuesday 12 May 2009 17:56 Time spent: 00:06:48 Total score: 100/100 = 100% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 1. Plastid on polümeeride baasil valmistatud tehismaterjalid, mille põhikomponendiks on Student Response Value Correct Answer Feedback 1. molekulid 0% 2. polümeer 100% 3. monomeer 0% 4. aatomid0% Score: 10/10 2. Kuidas liigitatakse polümeere ahela väliskuju järgi? Student Response Value Correct Answer Feedback 1. kahemõõtmeline, kolmemõõtmeline, viiemõõtmeline 0% 2. lühike, pikk 0% 3. lineaarne, hargnenud või ristsillatud ahelaga 100% Scor...
(vaikained). Polümeeride molekulid koosnevad suurest arvust ühte või mitut tüüpi korduvatest lülidest. Plastidel on väike tihedus suur korrosioonikindlus, enamikel plastidel on ka suur hõõrdetegur. Plastid on head dielektrikud, isolaatorid ja heli summutavad omadustega. Plastikud on ka dekoratiivsed materjalid. Plastidel on väike kuumuspüsivus, soojusjuhtivus ja hügroskoopsus. Plastid vananevad ja vananedes kaotavad oma omadused. Plastid jaotatakse kas termoreaktiivseteks (reaktoplastid) ja termoplastseiks. Termoplastidel ei muutu korduval kuumutamisel kuju ega koostis. See on tingitud sellest, et nendes plastides on molekulivahelised jõud suured. Reaktoplastidel aga muutub temperatuuri mõjul kuju ja koostis ning kaob plastsus. See on tingitud sellest, et molekulidevahelised sidemed on nõrgad. Selleks , et saada teatavate omadustega plaste lisatakse neile lisaaineid so täiteaineid, kõvendeid, plastifikaatoreid, värvaineid, stabilisaatoreid ja katalüsaatoreid
· Vastuvõetav vastupidavus väsimusele ja sobiv roomavuse karakteristik. · Üldiselt odavam hind, kui reaktoplastidel, kuna: ° Valmistamisprotsess on kiirem ° Lihtsam kvaliteedijuhtimise / kindlustamise süsteem ° Potentsiaalne võimalus ümbertöötlemiseks ° Elastsed omadused Peamised Termoplastide esindajad on: Polüetüleen (PE), Polüpropüleen (PP), Polüisobutüleen (PIB), Polüstürool (PS). Reaktoplastid on võrestikstruktuuriga polümeerid mis ristseotakse peamiselt kuumutamisel pöördumatult. Suurimaks eeliseks on reaktoplastidel nende suhteliselt madal viskoossus, mis võimaldab kiude impregneerida juba madal rõhul. Reaktoplasti on võimalik ümber töödelda vaid tema hakkimisega väikesteks osakesteks, ning kasutades saadud materjali kusagil täiteainena. See protsess vähendab komposiidi väärtust märkimisväärselt, sest täiteaine ei ole just kuigi väärtuslik materjal. 22
Termoplastilisi komponente on võrdlemisi lihtne toota suurtes kogustes ja suure täpsusega. Kuna termoplastid on kerged, eelistavad insenerid just neid metallide ees Termoreaktiivsed plastid (inglise k. ,,thermoset") on polümeerid, kus kahe komponendi (2K) reaktsiooni, katalüsaatori või temperatuuri mõjul toimub vaigu võrgustumis- ja kõvenemisprotsess. See on pöördumatu reaktsioon. Reaktoplastide kuumutamisel nende plastsus (vormitavus) ei parane, vaid plast ,,sulab kokku". Reaktoplastid ei põle. Need plastid on termoplastidega võrreldes tunduvalt kuumuskindlamad ja hapramad. Termoreaktiivseid plaste saab ainult mehhaaniliselt töödelda. · Plastikute taaskasutus. Mis see meile annab? Katsuge mõelda, kui palju energiat plasti tootmine nõuab ja kui palju ta siis nõuab, kui seda taaskasutatakse? Plastiku taaskasutamisega on võimalik säästa 88% energiat võrreldes sellega, kui valmistada materjali algsest toormest
Neid kasutatakse elektrikaablite isolatsiooniks, elektripistikute korpustes, ühenduspesades ja elektriliste aparaatide ehitusel (Ashby, Shercliff, Cebon 2007: 319). 1.1. Plastide liigitus ja omadused Erinevate plastide peamised omadused määrab temas sisalduv, põhikomponendiks olev polümeer. Molekulidevaheliste sidemete iseloomust ja nende kuumutamisel toimuvatest muutustest lähtuvalt liigitatakse plaste: termoplastseteks (termoplastid), termoreaktiivseteks (reaktoplastid). Termoplastsete polümeeride molekulid on lineaarse ahela kujulised ning kuumutamisel lähevad need polümeerid voolavasse olekusse. Jahtudes omandavad nad jälle esialgsed omadused. Termoplastsetele materjalidele täiteainete lisamisega saadud materjale nimetatakse termoplastideks. Termoreaktiivsete polümeeride molekulidel on ruumiline struktuur, mis kuumutades ei lagune ning seetõttu ei muutu termoreaktiivne polümeer ei pehmeks ega voolavaks. Termoreaktiivsetele
Polümeeride molekulid koosnevad suurest arvust ühte või mitut tüüpi korduvatest lülidest. Plastidel on väike tihedus suur korrosioonikindlus, enamikel plastidel on ka suur hõõrdetegur. Plastid on head dielektrikud, isolaatorid ja heli summutavad omadustega. Plastikud on ka dekoratiivsed materjalid. Plastidel on väike kuumuspüsivus, soojusjuhtivus ja hügroskoopsus. Plastid vananevad ja vananedes kaotavad oma omadused. Plastid jaotatakse kas termoreaktiivseteks (reaktoplastid) ja termoplastseiks. Termoplastidel ei muutu korduval kuumutamisel kuju ega koostis. See on tingitud sellest, et nendes plastides on molekulivahelised jõud suured. Reaktoplastidel aga muutub temperatuuri mõjul kuju ja koostis ning kaob plastsus. See on tingitud sellest, et molekulidevahelised sidemed on nõrgad. Selleks , et saada teatavate omadustega plaste lisatakse neile lisaaineid so täiteaineid, kõvendeid, plastifikaatoreid, värvaineid, stabilisaatoreid ja katalüsaatoreid
Plastik Selleks nimetatakse polümeeride alusel saadavaid mittemetallseid materjale. Polümeeriks nimetatakse kõrgmolekulaarseid materjale.Plastidel on väike tihedus suur korrosioonikindlus, enalmikel plastidel on ka hõõrdetegur. Head dielektrikud, isolutsiooni ja heli summutavad omadused.Plastikud on ka dekoratiivsed materjalid.Pöastidel om väike kuumuspüsuvus soojusjuhtivus ja hüdroskoopsus. Plastid vananevad.Plastid jaotatakse kas termoreaktiivseteks (reaktoplastid) ja termoplastseteks.Reaktoplastid ei muuda oma kuju temperatuuri mõjul.See on tingitud sellest, et nendes plastides on molekulivahelised jõud suured.Termoplastid aga võimaldavad vastavalt temperatuurile oma kuju muuta.See on tingitud sellest, et molekulidevahelised sidemed on nõrgad.Selleks, et saada teatavate omadustega plaste lisatakse neile lisaaineid.Täiteained suurendavad plastide tugevust ja muudavad nad odavamaks.Täiteainetena kasutatakse kas orgaanilisi või anorgaanilisi aineid
soodutavad plasti lagunemist. Plastid jaotatakse temperatuurile reageerimise järgi: Termoplastid- on polümeerid, mis koosnevad lineaarsest või hargnenud ahelast, mille vahel ei ole keemilisi sidemeid, kuid on füüsikalised sidemed. Muutuvad kuumutamisel voolavaks, jahtudes aga taastavad esialgsed omadused. Kuumutus- ja jahutustsükleid võib piiramatult korrata, ilma et materjali põhiomadused muutuksid. Termoplastid on sageli kristalliinsed, mõned aga ka amorfsed. Termoreaktiivid ehk reaktoplastid- muutuvad kuumutamisel või kõvendi toimel ruumilise struktuuriga võrestikpolümeerideks, mis ei sula ega lahustu. Kuumutamisel esialgu pehmenevad, kuid edasisel kuumutamisel muutuvad kõvaks. Sellist polümeeri pole enam võimalik pehmeks muuta ega lahustada. Termoreaktiivid on täielikult amorfsed, kristalliite nendes ei leidu. Elastomeerid - on sarnaselt termoreaktiividega ristsillatud ahelaga, kuid ristsildamise tihedus on tunduvalt väiksem- moodustub hõredalt seotud võrgustikstruktuur
tüüpi meeridest. ---------------------------- xxx xxx xxx Polümeeri reaktsioon temperatuuri muutusele oleneb makromolekuli dimensionaalsusest. Selle järgi liigitatakse polümeerid: · Termoplastid ( thermoplastics) - Lineaarsed ja vähehargnenud poluümeerid - kuumutamisel pehmenevad ja veelduvad ning jahtumisel tahkestuvad ( korduvalt ) - lahustuvad mingis iseloomulikus lahustis - jõu mõjul voolavad - kasutustemperatuur on madalam pehmenemistemperatuurist · Termoreaktiivsed e. reaktoplastid ( thermosets) - võrestikstruktuuriga polümeerid - ristseotakse peamiselt kuumutamisel pöördumatult - ei pehmene ega sula kuumutamisel - lahustites ainult punduvad - jäigad ja mittevoolavad - taluvad pikaajalisi koormusi ja kõrgemat temperatuuri Heige Peets - Konserveerimiskeemia 21.11.2005 Page 4 of 4 Polümeeride nomenklatuur Polümeeride keerukat koostist on raske väljendada. Kasutatakse mitmesuguseid võimalusi.
Peaahela kuju järgi: lineaarse, hargnenud ja ristsillatud ahelaga Polümeeride struktuur Ahelpolümeerid ja võrestikpolümeerid Plastid. Plastide liigitus: temperaturile reageerimise järgi, kasutusvaldkonna järgi. Plastid jaotatakse temperatuurile reageerimise järgi: Termoplastid - on polümeerid, mis koosnevad lineaarsest või hargnenud ahelast, mille vahel ei ole keemilisi sidemeid, kuid on füüsikalised sidemed. Termoreaktiivid ehk reaktoplastid - muutuvad kuumutamisel või kõvendi toimel ruumilise struktuuriga võrestikpolümeerideks, mis ei sula ega lahustu. Termoplastid: PE, PP, PVC, PS, PTFE, PMMA, PET, nende omadused, kasutus. PE Saamisviis põhineb eteenil (CH2=CH2), saadava polüetüleeni omadused ja kasutusvaldkonnad võivad erinedasuurtes piirides, olenevalt molekulaarmassist, tootmismeetodist, struktuuri erinevustest ja tihedusest. HDPE , Valdavalt lineaarne polümeer, Madalatel temperatuuridel hea
2) Vedelkristalsed polümeerid: neis esinevad vedelas olekus korrastatud alad: ühedimensionaalne või kahedimensionaalne. Vedelkristalses olekus on näiteks täisaromaatsed polüestrid ja täisaromaatsed polüamiidid. 3) Termoaktiivsed polümeerid kõvastuvad kuumenemisel, kuid ei pehmene enne hävimist. Esmakordsel kuumutamisel tekivad ahelatevahelised ristsidemed, mis enam ei katke. Näiteks reaktoplastid (fenool-formaldehüüdvaik ja melamiin-formaldehüüdvaik), kummid (saadakse elastomeeride vulkaniseerimisel). 4) Elastomeeridel on väga paindunud, keerdunud ja pikk lineaarne ahel, mida on kerge sirgeks tõmmata. Lai elastse oleku piirkond ja suur elastne deformatsioon (väike elastsusmoodul). Pinge eemaldamisel taastavad oma esialgse pikkuse. Tähtsamad elastomeerid on butadieen, kloropreen, isopreen ja dimetüülsiloksaan. Vulkaniseerimise
Klaasi murdumisnäitaja suureneb raskmetallide ühendite sisalduse suurenedes, v-o 1,5-2. Klaas on vähe vastupidav kiiretele temp muutustele. Paisumistegur on aga üsna suur, pindmised kihid paisuvad tugevasti. Klaas ei muutu õhus, ei karda vett, happeid ega lahjasid leeliselahuseid, väga tundlik HF suhtes Plastmasside töötlemise viisid. Plastmasse saab vormida erinevate tehnikatega, näiteks valamine surve all (termoplastid, polüamiidid), kuum pressimine koos täiteainetega (reaktoplastid), ekstrusioon läbi vastava ava pressimine (termoplastid, torud, lindid ning suruõhu ja vaakum vormimine (pudelid). Plastmassdetaile on võimalik ühendada keevitamise teel. Pilet 8 Kuidas on võimalik mõjutada plastide voolavusomadusi. Plastide voolavusomadused sõltuvad polümerisatsiooniastmest, polümeeride koostisest ja plastifikaatorite hulgast. Termoreaktiivsed polümeerid võivad olla ka kõrgelastsed, kui põiksidemete arv ei ole suur ja plastifikaatorite toimel.
Võivad olla ja poolkristallilised Vedelkristalsed polümeerid: esinevad vedelas olekus korrastatud alad. Korrastus võib olla ühe- dimensionaalne või kahedimensionaalne. Vedelkristalses olekus võivad olla näiteks täisaromaatsed polüestrid ja täisaromaatsed polüamiidid.Termoreaktiivsed polümeerid: kõvastuvad kuumutamisel ja enam ei pehmene enne hävimist. Esmakordsel kuumutamisel tekivad ahelatevahelised rist-sidemed, mis ei katke. Siia kuuluvad tõelised termoreaktiivid ehk reaktoplastid, nagu fenool-formaldehüüdvaik ja melamiini- formaldehüüdvaik. Elastomeerid: väga paindunud, keerdunud ja pikk lineaarne ahel, mida on kerge sirgeks tõmmata. Lai elastne oleku piirkond ja suur elastne deformatsioon. Elastsusmoodul muutub mehaanilise pinge muutumisel. Pinge eemaldamisel taastavad nad oma esialgse pikkuse. Kummide termoreaktiivsus alvadub vastupanu kuumutamisel. Kummid saadakse elastomeeride harval ristseostamisel. Vulkaniseerimine
jt). Vedelkristalsed polümeerid: esinevad vedelas olekus korrastatud alad. Korrastus võib olla ühedimensionaalne või kahedimensionaalne. Vedelkristalses olekus võivad olla näiteks täisaromaatsed polüestrid ja täisaromaatsed polüamiidid. Termoreaktiivsed polümeerid: kõvastuvad kuumutamisel ja enam ei pehmene enne hävimist. Esmakordsel kuumutamisel tekivad ahelatevahelised ristsidemed, mis ei katke. Siia kuuluvad tõelised termoreaktiivid ehk reaktoplastid, nagu fenool-formaldehüüdvaik ja melamiini- formaldehüüdvaik. Termo polü hulka kuuluvad ka kummid, mis saadakse elastomeeride vulkaniseerimisel. Elastomeerid: väga paindunud, keerdunud ja pikk lineaarne ahel, mida on kerge sirgeks tõmmata. Lai elastne oleku piirkond ja suur elastne deformatsioon. Elastsusmoodul muutub mehaanilise pinge muutumisel. Pinge eemaldamisel taastavad nad oma esialgse pikkuse. Kummide termoreaktiivsus alvadub vastupanu kuumutamisel. Kummid saadakse
polümeeris, temperatuur, õhuhapnik ja valgus (ka UV kiirgus). 138. Polümeeride liigitus Päritolu järgi: *looduslikud- kasutusala väheneb, kuna kallid *modifitseeritud looduslikud- alusmaterjal on looduslik, kuid seda töödeldakse. *sünteetilised- toodetud naftast, kivisöest, maagaasist. Kasutusala järgi: *tarbeplastid *konstruktsiooniplastid *eriplastid Temp. mõju: *Termoreaktiivsed (reaktoplastid) – temp. mõjul muutub kõvaks, pole tagasipööratav *Termoplastid- kuumutades on tekkinud muutus tagasipööratav. 139. Polümeeride ehitus Polümeeride molekulid moodustavad kovalentse sidemega seotud keemiliselt aktiivsetest monomeeridest ahela (CH2 - CH - CH = CH2)n või ruumilise radikaalide paigutusega struktuuri. 140. Polüetüleen: keemilised omadused, liigitus, kasutamine Omadused: • sulamistemp. on saamisviisist olenevalt 105…130 oC
polümeeris, temperatuur, õhuhapnik ja valgus (ka UV kiirgus). 133. Polümeeride liigitus Päritolu järgi: *looduslikud- kasutusala väheneb, kuna kallid *modifitseeritud looduslikud- alusmaterjal on looduslik, kuid seda töödeldakse. *sünteetilised- toodetud naftast, kivisöest, maagaasist. Kasutusala järgi: *tarbeplastid *konstruktsiooniplastid *eriplastid Temp. mõju: *Termoreaktiivsed (reaktoplastid) – temp. mõjul muutub kõvaks, pole tagasipööratav *Termoplastid- kuumutades on tekkinud muutus tagasipööratav. 134. Polümeeride ehitus Polümeeride molekulid moodustavad kovalentse sidemega seotud keemiliselt aktiivsetest monomeeridest ahela (CH2 - CH - CH = CH2)n või ruumilise radikaalide paigutusega struktuuri. 135. Polüetüleen: keemilised omadused, liigitus, kasutamine Omadused: • sulamistemp. on saamisviisist olenevalt 105…130*C
(polüaramiidid). Poolkristalse, amorfse ja vedelkristalse polümeeri olekute võrdlus vedelas ja tahkes olekus on toodud joonisel 9-9. 9.3.2 Termoreaktiivsed polümeerid Kõvastuvad kuumutamisel ja enam ei pehmene enne hävimist (degradeerumist). Esmakordsel kuumutamisel tekivad ahelatevahelised ristsidemed, mis enam ei katke. Siia kuuluvad tihedal ristsidumisel tekkivad võrestikstruktuuriga tõelised termoreaktiivid ehk reaktoplastid, nagu näiteks fenool-formaldehüüdvaik (fenoplast) ja melamiin-formaldehüüdvaik. Termoreaktiivsete polümeeride hulka kuuluvad ka kummid, mis saadakse elastomeeride vulkaniseerimisel. Elastomeeridel on väga paindunud, keerdunud ja pikk lineaarne ahel, mida on kerge sirgeks tõmmata. Neil on lai elastse oleku piirkond ja suur elastne deformatsioon (väike elastsusmoodul). Nende elastsusmoodul muutub mehaanilise pinge muutumisel, st pinge deformatsiooni sõltuvus on mittelineaarne
(polüarülaadid) ja täisaromaatsed polüamiidid (polüaramiidid). Poolkristalse, amorfse ja vedelkristalse polümeeri olekute võrdlus vedelas ja tahkes olekus on toodud joonisel 8-9. 8.3.2 Termoreaktiivsed polümeerid Kõvastuvad kuumutamisel ja enam ei pehmene enne hävimist (degradeerumist). Esmakordsel kuumutamisel tekivad ahelatevahelised ristsidemed, mis enam ei katke. Siia kuuluvad tihedal ristsidumisel tekkivad võrestikstruktuuriga tõelised termoreaktiivid ehk reaktoplastid, nagu näiteks fenool-formaldehüüdvaik (fenoplast) ja melamiin- formaldehüüdvaik. Termoreaktiivsete polümeeride hulka kuuluvad ka kummid, mis saadakse elastomeeride vulkaniseerimisel. Elastomeeridel on väga paindunud, keerdunud ja pikk lineaarne ahel, mida on kerge sirgeks tõmmata. Neil on lai elastse oleku piirkond ja suur elastne deformatsioon (väike elastsusmoodul). Nende elastsusmoodul muutub mehaanilise pinge muutumisel, st pinge deformatsiooni sõltuvus on mittelineaarne
kautšuk) *modifitseeritud looduslikud- alusmaterjal on looduslik, kuid seda töödeldakse. *sünteetilised- toodetud naftast, kivisöest, maagaasist. Kasutusala järgi:*tarbeplastid *konstruktsiooniplastid *eriplastid Temp. mõju: *Termoreaktiivsed (reaktoplastid) – temp. mõjul muutub kõvaks, pole tagasipööratav *Termoplastid- kuumutades on tekkinud muutus tagasipööratav. 140. Polümeeride ehitus. Polümeeride molekulid moodustavad kovalentse sidemega seotud keemiliselt aktiivsetest monomeeridest ahela (CH2 - CH - CH = CH2)n või ruumilise radikaalide paigutusega struktuuri. 141. Polüetüleen: keemilised omadused, liigitus, kasutamine.
polüstüreen (PS), fenoolformaaldehüüdvaik (PF) jt] b)konstruktsioonplastideks [polükarbonaat (PC), polüamiid (PA), polüatsetaal (POM), polüetüüleentereftalaat (PETP), polümetüülmetakrülaat (PMMA), epoksüvaik (EP) jt] c)eriplastideks [polüfenüleensulfiid (PPS), polüeeter-eeterketoon (PEEK), polüvinüülideenfluoriid (PVDF), polüimiid (PI) jt] Polümeeride liigitamine vormimisomaduste järgi Termoplastid Reaktoplastid e. Elastomeerid Termosetid Lineaarsed, vähehargnenud Võrkstruktuuriga, Lineaarsed, harvalt makromolekulid ristsillatud makromolekulid ristsillatud makromolekulid Toatemperatuuril jäigad Toatemperatuuril jäigad ja Toatemperatuuril tugevad elastsed
Polümeeride molekulid koosnevad suurest arvust ühte või mitut tüüpi korduvatest lülidest. Plastidel on väike tihedus suur korrosioonikindlus, enamikel plastidel on ka suur hõõrdetegur. Plastid on head dielektrikud, isolaatorid ja heli summutavad omadustega. Plastikud on ka dekoratiivsed materjalid. Plastidel on väike kuumuspüsivus, soojusjuhtivus ja hügroskoopsus. Plastid vananevad ja vananedes kaotavad oma omadused. Plastid jaotatakse kas termoreaktiivseteks (reaktoplastid) ja termoplastseiks. Termoplastidel ei muutu korduval kuumutamisel kuju ega koostis. See on tingitud sellest, et nendes plastides on molekulivahelised jõud suured. Reaktoplastidel aga muutub temperatuuri mõjul kuju ja koostis ning kaob plastsus. See on tingitud sellest, et molekulidevahelised sidemed on nõrgad. Selleks , et saada teatavate omadustega plaste lisatakse neile lisaaineid so täiteaineid, kõvendeid, plastifikaatoreid, värvaineid, stabilisaatoreid ja katalüsaatoreid
Polümeeride molekulid koosnevad suurest arvust ühte või mitut tüüpi korduvatest lülidest. Plastidel on väike tihedus suur korrosioonikindlus, enamikel plastidel on ka suur hõõrdetegur. Plastid on head dielektrikud, isolaatorid ja heli summutavad omadustega. Plastikud on ka dekoratiivsed materjalid. Plastidel on väike kuumuspüsivus, soojusjuhtivus ja hügroskoopsus. Plastid vananevad ja vananedes kaotavad oma omadused. Plastid jaotatakse kas termoreaktiivseteks (reaktoplastid) ja termoplastseiks. Termoplastidel ei muutu korduval kuumutamisel kuju ega koostis. See on tingitud sellest, et nendes plastides on molekulivahelised jõud suured. Reaktoplastidel aga muutub temperatuuri mõjul kuju ja koostis ning kaob plastsus. See on tingitud sellest, et molekulidevahelised sidemed on nõrgad. Selleks , et saada teatavate omadustega plaste lisatakse neile lisaaineid so täiteaineid, kõvendeid, plastifikaatoreid, värvaineid, stabilisaatoreid ja katalüsaatoreid
annaabi.ee 
