Tehnoloogiliselt olulised omadused, mis määravad plastide töödeldavuse on sulavusvoolavus, niiskusesisaldus, termostabiilsus, kahanemine ja plasti koostis. Enamik plastide töötlemise protsesse koosneb järgnevatest operatsioonidest: soojendamine pehmenemiseni, vormimine, jahutamine (tardumine), toote eraldamine. Termoplaste peamiselt valatakse, vormitakse ja töödeldakse ekstrusiooni teel. Reaktoplaste pressitakse, valatakse ja vormitakse (Kulu, Nava 1999: 42). Plastide valamisel kuumutatakse vedeliku või graanulite kujul olev plast ja surutakse tootekujulisse vormi. Plast võtab vormi kuju ja pärast jahtumist ja tardumist lükatakse valmis toode vormist välja. Kuna enamik plaste on isegi kuumutatuna valamiseks liiga viskoossed viiakse tööstuses valamist läbi surve all. Termoplastide valamisel on temperatuur tavaliselt 100 280 °C ja rõhk 57 400 Mpa
materjalide masintöötlemisel, luiske aga põhiliselt käsitöötlusel. Loodusliku materjalina on kasutusel olnud Gotlandi liivakivi. Silikaatse materjali (klaas, savi) sisse abrasiiv viiakse sulas olekus või paagutamise teel. Silikaadi alusel abrasiive saab kasutada kuni 1200oC juures ja kui abrasiiviks on teemant siis 800oC. Kui alusmaterjaliks on plast saab seda abrasiivketast kasutada temperatuuril alla 200oC juures. Kasutatakse alusmaterjalina põhiliselt reaktoplaste aga ka kummisid ja termoplaste. Metalli sisse viiakse abrasiivid metallipulbriga segamisel seejärel segu paagutatakse või pressitakse kokku. Metalliteks kasutatakse pronksi, teraseid ja niklisulameid. Valmistatakse ka selliseid tooteid millede metallsüdamik on kaetud õhukese abrasiivi kihiga. Abrasiivkattega materjalid koosnevad alusmaterjalist, abrasiivist ja liimist. Alusmaterjalina kasutatakse tugevat paberit, puvillkangast või polüesterkangast. Liimidest on kasutusel
masintöötlemisel, luiske aga põhiliselt käsitöötlusel. Loodusliku materjalina on kasutusel olnud Gotlandi liivakivi. Silikaatse materjali (klaas, savi) sisse abrasiiv viiakse sulas olekus või paagutamise teel. Silikaadi alusel abrasiive saab kasutada kuni 1200oC juures ja kui abrasiiviks on teemant siis 800oC. Kui alusmaterjaliks on plast saab seda abrasiivketast kasutada temperatuuril alla 200oC juures. Kasutatakse alusmaterjalina põhiliselt reaktoplaste aga ka kummisid ja termoplaste. Metalli sisse viiakse abrasiivid metallipulbriga segamisel seejärel segu paagutatakse või pressitakse kokku. Metalliteks kasutatakse pronksi, teraseid ja niklisulameid. Valmistatakse ka selliseid tooteid millede metallsüdamik on kaetud õhukese abrasiivi kihiga. Abrasiivkattega materjalid koosnevad alusmaterjalist, abrasiivist ja liimist. Alusmaterjalina kasutatakse tugevat paberit, puvillkangast või polüesterkangast
masintöötlemisel, luiske aga põhiliselt käsitöötlusel. Loodusliku materjalina on kasutusel olnud Gotlandi liivakivi. Silikaatse materjali (klaas, savi) sisse abrasiiv viiakse sulas olekus või paagutamise teel. Silikaadi alusel abrasiive saab kasutada kuni 1200oC juures ja kui abrasiiviks on teemant siis 800oC. Kui alusmaterjaliks on plast saab seda abrasiivketast kasutada temperatuuril alla 200oC juures. Kasutatakse alusmaterjalina põhiliselt reaktoplaste aga ka kummisid ja termoplaste. Metalli sisse viiakse abrasiivid metallipulbriga segamisel seejärel segu paagutatakse või pressitakse kokku. Metalliteks kasutatakse pronksi, teraseid ja niklisulameid. Valmistatakse ka selliseid tooteid millede metallsüdamik on kaetud õhukese abrasiivi kihiga. Abrasiivkattega materjalid koosnevad alusmaterjalist, abrasiivist ja liimist. Alusmaterjalina kasutatakse tugevat paberit, puvillkangast või polüesterkangast
annaabi.ee 
