ole ohutus vahemikus 3 4,2 V elemendi kohta. LIITIUM-IOON AKU PUUDUSED - 2 Paljusid liitium-ioon elemente pole võimalik ohutult laadida temperatuuril alla 0°C Juhul kui akusid hoiustatakse väga pikka aega, võib kiip aku ressursid ära kulutada ja selle pinge langeb alla väljalülituspiiri - et peale seda oleks võimalik akut laadida, on vaja spetsiaalset laadijat. Spetsiaalne laadija laeb akut aeglaselt, kuni ohutuse kiip reaktiveerub ja lubab akul laengut omada. Ohutusseadmed võtavad ära osa kasulikust ruumist aku sees. LEELISAKU e. RAUD-NIKKELAKU Leelisaku ehk leelisakumulaator on aku, mille elektrolüüt on leeliseline Leelisaku oli kuni 20 saj. lõpuni laialt levinud laevadel avariivalgustuse ja raadiojaamade toiteallikana. Leelisaku leiutas juba 1901. aastal rootsi insener Ernst Waldemar Junger, selle täiustamine kestis 1957 aastani. 1903. aastal asendas Thomas Alva Edison kaadiumist elektroodi rauaga ja
Polüomaviirus Struktuur. Väike ikosaeedriline viirus. Kaheahelaline DNA. Replikatsioon ja montaaž tuumas. Olulisemad tüübid SV40, JC, BK. Väiksemad kui papilloomiviirused (45 nm, 5000 aluspaari), vähem komplekssed. Ümbriseta – inaktivatsioonile resistentne. Epidemioloogia. Üldlevinud (BK, JC), aga ei põhjusta tavaliselt haigust. Tavaliselt ollakse infitseeritud 15 eluaastaks. Levik ilmselt respiratoorselt. Latentne infektsioon reaktiveerub immuunsupressioonil: AIDS, transplantatsioon, rasedus. 10% AIDSi-patsientidest saab PML-i, see on fataalne 90% juhtudest. Ülemaailmne, sesoonsuseta. Replikatsioon. Genoom jaguneb varaseks, hiliseks, mittekodeerivateks regioonideks. Varane regioon ühel ahelal kodeerib T-valke (transformatsiooni-), hiline regioon teisel ahelal kolme viiruse kapsiidivalku VP1, VP2, VP3. Mittekodeerivas regioonis on DNA
o Hirm lendamise ees (filmidest) o Hirm vaimude ja üleloomulike jõudude ees (filmid, jutud) o Väike Albert · Geneetilise eelsoodumusega hirmureaktsioonid o Nt inimesel on geneetiliselt määratud hirm igasuguste roomavate objektide ees (juba väikesel lapsel on teatud eelsoodumus olemas) o Kõrgusekartus, kaslaste, ämblikkude, müra ees o Osadest on võimalik elu jooksul üle saada (kasvades), kuid kui see reaktiveerub elu jooksul uuesti, saab sellest foobia · Hirmu avaldumine ontogeneesis o Austraalia kalkun muneb oma muned kuhilasse, munad kooruvad iseseisvalt kohe pörast koorumist on nad võimelised neile reageerima (nt kiskja nägemisele reageerivad kohe) o Samas enamasti on hirmu avaldumine järk-järguline protsess o Nt pingviinipojad hakkavad vananedes alles kartma kiskjat