Kasutatakse 400m jooksus, kestab 1.5 min Aeroobne hingamine- kasutatakse 2 min ja rohkema pingutuse jaoks. Energiat toodetakse aeroobse hingamise abil. ATP-d saadakse lagundades süsivesikud, rasvad ja valgud. ATP tootmine on aeglane Fotosüntees-assimilatsiooniprotsess. sõltub: valguse tugevusest, H2O ja mineraalide varustatusest, taime seisundist, temperatuurist, lehe vanusest, taimeliigist Pimedusstaadium e Calvini tsükkel- Reakstioonid toimuvad kloroplastide stroomas Õhulõhede kaudu siseneb CO2 vesinikuallikaks on NADPH2 Energiaallikaks on vaja 18 ATP molekuli Glükoos väljub kloroplastidest või tekib säilitustärklis. Glükoosist ja Calvini tsükli vaheühenditest saab alguse lipiidide ja aminohapete süntees
Füsioloogilised: o Narkootiline toime (võivad tekkida krambid, äkksurm) o Kahjustab maksa, närvisüsteemi, vereloomet o Ainuke ühutu on bensoehape (E210) COOH-rühmaga (aspiriin, vanilliin, sahhariin) Keemilised: o Püsivam kui alkeen o Asendusrühmad reageerivad kergemini kui tuum ise 5. Milline areenide osa on nukleofiilne? Miks? Nukleofiilne(-laenguga) on aromaatne ring , koosneb elektronide pilvest 6. Reakstioonid. o Alküülimine Benseen + NaCl → benseen-Na + HCl o Halogeenimine Benseen + Cl2 → benseen-Cl + HCl o Nitreerimine Benseen + HONO2 → nirtobenseen + H2O 7. Benseeni omadused, saamine, kasutamine o Mürgine lahusti o Vees ei lahustu o ravimite, lõhkeainete, värvide ja mitmesuguste polümeeride tooraine
benseenituuma. Areenid võivad sisaldada lisaks eraldi paiknevatele benseenituumadele ka kondenseeritud benseenituumasid, mis jagavad ühte või enamat sidet. Formaalselt on areenid küllastumata ühendid ja neid saab hüdregeenida ning viia üle vastavateks alkaanideks. Erinevalt alkeenidest ei ole areenidele iseloomulikud liitumisreaktsioonid. Areenid annavad eelkõige hoopis asendusreaktsioone, mis on tingitud aromaatsest -sideme delokalisatsioonist. Tähtsaimad reakstioonid on halogeenimine, nitreerimine, sulfoonimine, alküülimine ja atsüülimine. Osa asendusrühmi muudavad benseenituuma aktiivsust. 11. Andke süsivesinikule nimetus, kui struktuurivalem on antud. - 12. Kirjutage süsivesiniku struktuurivalem nimetuse järgi. - 13. Tehke kindlaks kahe antud molekuli struktuuri põhjal, kas tegemist on struktuuri-, geomeetriliste või optiliste isomeeridega. - 14. Tooge näide mõne molekuli erinevate konformeeride kohta. Geomeetrilisi isomeere
Töö eesmärk Kaksiksoola ja kompleksühendi dissotsiatsioon; Amiinikompleksi saamine ja omadused; Atsiidokompleksid; Akvakompleksid; Hüdroksokomplekside saamine ja omadused Kompleksühendid, mis koosnevad komplekskatioonist ja kompleksanioonist; Tundumad kompleksioonide iseloomulikud reakstioonid; Komplekside püsivus. Kasutatavad ained ja katsevahendid FeNH4(SO4)2; 1 M H2SO4; NH4SCN; konts. NaOH; BaCl; K3[Fe(CN)6]; 0,25 M CuSO4; 0,5 M NH3H2O; 6M NH3 H2O; 0,2 M NaOH; 0,5 M NH4Cl ; Zn graanulid; 2 M NaOH; 0,2 M NiSO4; 0,2 M NaCl; AgNO; 3 2 küllastatud NaCl; Co(NO ) ·6H2O kristallid; atsetoon; 0,2 M 3 3 3 2 2 4 3 3 2
TTÜ keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool Biokeemia Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr: 2 Lipiidide reakstioonid ja karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Terje Robal 21.02.2012 05.03.2012 1.3 LIPIIDIDE REAKTSIOONID Lipiidid on heterogeenne ühendite rühm, mille molekulides esinevad enamasti estersidemed
Siin tuleb osata kirjeldada järjestikuste reaktsioonide mehhanismi. Ilma võrranditeta! Järjestukused pöördreaktsioonid. The product of each of these reactions is the reactant of the next step in the reaction sequence. Selline reakstiooni jada on antud sellisena: A B C jne A K1 B K2 product C Joonis reakstoonide jada. Oletame, et kõik need reakstioonid on esimest järku. c 1.0 3 0.8 1 0.6 0.4 2 0.2 0 2 4 6 8 time tm 6. Kiiruskonstandi sõltuvus tempeartuurist Kiiruskontandi sõltuvus temperatuurist on kõige lihtsam esitada Arrheniuse võrrandi abil E k A exp a (2.31) RT A eksponentsiaalne tegur
Avidiin ja streptavidiin. avidiin (linnumuna munavalged, vaba biotiin sealt ära) ja streptavidiin (streptomütses, kasutab kui antibiootikumi seda valku) – tetrameersed valfud, ülikõrge afiinsusega vitamiin biotiini suhtes. Ilma biotiinina ei saa keegi elada, võtada ära siis suurepärne kaitse. Mida madalam dissotsiatsioonikompleks seda madalamatel kontsidel moodustavad ühendid ja ei lahku üksteisest, kiiremini toimuvad reakstioonid, siin ääretult kõrge afiinsus Kd= 10-15 , teised valgud transpordivad vitamiini B12 – ei ole kaitsesüsteemi valgud, suur afiinsus samuti Kd= 10-15. Teistel bioloogilistel molekulidel on suuremad diss konstandid. Ainuraksed – tsüklopeptiidid jne. Kasutavad neid samu mehhanisme oma elupaiga leidmiseks, peremeesorganismi rünnakute eest. Imetajate kujunemine Imetajate kujunemisel oli vaja ületad mitmeid väga keerulisi immuunsüsteemiga seotud ülesandeid.
· Närbumine- tähendab seda, et lehtedel lastakse kas loomulikult või kunstlikul viisil närbuda. · Rullimine- selle töötlemis etapi eesmärk on purustada lehe rakud, et mahl eralduks. Rullitakse 2-3 korda järjest 40-45 minutit. · Fermenoteerimine- ääretult oluline töötlusetapp. Töötlus toimub temperatuuri +20- + 240C, õhuniiskus on 95- 98% (vabanenud raku mahlades toimuvad biokeemilised reakstioonid mille tulemusena tekivad uued ained. · Kuivatamine- toimub kuivatus aparaatides esialgu 950C juures ja seejärel 900C juures. Kuiva tee niisukse sisaldus võib olla 3-4%. Sellisel töötlemisel väheneb teelehtede kaal 4 korda. Liikide järgi jaotatakse tee: · mustaks · roheliseks · kollaseks · punaseks
annaabi.ee 
