-reaktsiooniaeg -varuosade kättesaadavus -maksumus -milline riistvara täpselt lepingu alla käib -vastutuse jaotamine *tööaeg -aeg=raha -teavitusaeg -hoolduse läbiviimise aeg -tööpäevadel,tööajal -tööpäevadel,laiendatud ajal -24/7 -kui 24/7, kas siis me ise võimaldame seda *reageerimisaeg -mida lühem,seda kulukam -reaalsus piirab -mida reageerimisaja all mõistetakse *varuosade kättesaadavus -kus varusid hoitakse -kui palju varusid hoitakse -tavaliselt mitme kliendi peale *rahaline pool -võimalused määravad, millise hoolduslepingu saab sõlmida -võimalikud erinevad taskuskeemid *hooldatav riistvara -mida täpsemalt/paremini määratletud, seda suurem kokkuhoid -kui hästi on süsteem kaetud *poolte vastutus
-ja tõusutakistus , inerts Kui veorattad hakkavad kohapeal ringi käima, on veojõud ületanud veorataste ja teepinna vahelist haardejõudu . Haardejõud - sõltub veorattale langevast massist ja haardetegurist. Haardetegur - iseloomustab auto rataste ja teekatte vahelist haardumist. See näitab , kui suur on libisemise tekitamiseks vajaliku jõu suhe auto kaaluga . Tee olukorda iseloomustavad haardeteguri väärtused . Auto peatumisteekonnad meetrites 1-sek. reageerimisaja puhul. Tee olukorda iseloomustavad haardeteg. väärtused Auto peatumisteekond m-s 1-sek. reageerimisaja jooksul Kiirus pidurdamise alguses km/h Haarde - Teekatte olukord tegur 20 40 50 70 90 100
-rikkekoodid -esimesed salvestushetke parameetrid -osatestide tulemused -kütusesegu reguleerimis andmed Etapp5 Näidatakse hapnikuanduri viimasena sooritatud testi tulemused. Tulemusel võivad lisanduda auto valmistaja poolt lisatud täiendused. Hapnikuandur tuleb identifitseerida etapis 1. Sõltumata autovalmistajast peab tulemus näitama: · Rikkalt lahjale siirdamise künnispinget. · Lahjalt rikkale siirdamis künispinget. · Reageerimisaja arvutamise alumist pingeväärtust. · Reageerimisaja arvutamise ülemist pingeväärtust. · Rikkalt lahjale siirdumise reageerimisaega · Lahjalt rikkale siirdumise reageerimisaega. · Signaali miinimumpinget. · Signaali max.pinget. · Kütusesegu reguleeringu kahte ülemineku aega. · Testi sooritamise aeg. Etapp 7 Rikkemälu on mõeldud nn vahepangaks, kuhu salvestataks avastatud rike. Juhul kui
Katsetulemustest on selgelt näha, et nende seas, kes kasutasid ravimit, oli neid rohkem, kes tundsid, et ravim mõjus. Platseebogrupis oli neid aga vähem. Sellest katsest järeldan, et ravim on efektiivne, kuid pikemaajalisel kasutamisel ilmnevad kõrvalnähud. Seega ei saa ravimit pikemaajaliselt manusatada. Kolmandas uuringus3 uuriti unerohu (Eszopiclone) mõju järgmise päeva tegevustele. Täpsemalt uuriti, kuidas mõjutab antud ravim autojuhtimisoskusi, mida mõõdeti pidurdamise reageerimisaja järgi, ja psühhomotoorseid funktsioone. Korraldati kaks randomiseeritud, topeltpimedat, platseebo-kontrollitud, ristikatset. Katsealuseid oli kaks gruppi: terved (n=32) ja haiged (n=32). Tulemustest oli näha, et nii tervetel kui ka haigetel, kes said Eszopiclone`i, ei esinenud erilisi muutusi võrrelduna platseebot saanud inimestega. Katse tulemused näitasid, et nendel, kes said unerohtu, paranes magamajäämine ega esinenud mingeid kõrvalefekte.
NB! Rikkekoodide tuvastamisel prindi välja või kirjuta üles kõik: -rikkekoodid -esimesed salvestushetke parameetrid -osatestide tulemused -kütusesegu reguleerimise andmed Etapp5 Näidatakse hapnikuanduri viimasena sooritatud testi tulemused. Tulemusel võivad lisanduda auto valmistaja poolt lisatud täiendused. Hapnikuandur tuleb identifitseerida etapis 1. Sõltumata autovalmistajast peab tulemus näitama: Rikkalt lahjale siirdamise künnispinget. Lahjalt rikkale siirdamise künnispinget. Reageerimisaja arvutamise alumist pingeväärtust. Reageerimisaja arvutamise ülemist pingeväärtust. Rikkalt lahjale siirdumise reageerimisaega Lahjalt rikkale siirdumise reageerimisaega. Signaali miinimumpinget. Signaali Max pinget. Kütusesegu reguleering kahte ülemineku aega. Testi sooritamise aeg. Etapp 7 Rikkemälu on mõeldud nn vahepangaks, kuhu salvestataks avastatud rike. Juhul kui rike kordub ka järgmiste kontrollimise käigus ja see klassifitseeritakse heitgaaside mürgisust
2 sekundit 18.Millal ei tohi pukseerida painduva ühenduslüliga? Kui pukseeritaval sõidukil ei tööta sõidupidur või rool Kui teel on kiilasjää 19.Milline tegevus on õige? Arvestan, et naaberreas sõitev juht peab mulle enne raja vahetamist teed andma 20.Milliste tuledega tohib mootorsõidukiga sõita valge ajal? Päevatuledega esitulede asemel Lähituledega 21.Millises vahemikus on juhi reageerimisaja jooksul läbitud teepikkus, kui juhi reageerimisaeg on 0,8...1 s ja sõiduki kiirus on 50 km/h? 3...5 m 22.Mis hetkest algab auto pidurdusteekond? Hetkest, kui juht vajutab piduripedaalile 23.Eesti Liikluskindlustuse Fond hüvitab kahju kannatanule, kui kahju tekitajal: Puudus liikluskindlustuse leping Oli kehtestatud korras väljastatud tõend kindlustuskohustusest vabastamise kohta 24
2. Mis eesmärk on drosselklapil? Pöördemomendi reguleerimine 3. Milliste aspektidega peab arvestama mootorile drosselklapi valikul? Trosserklapi läbilaskevõimest 4. Nimetage vähemalt kolm erinevat drosselklapi lahendust (tüüpi)! Mehaaniline, elektriline, 5. Millistel puhkudel kasutatakse individualseid drosselklappe (st. igale silindrile on oma drosselklapp), mis on nende eelis ühe drosselklapi ees? Põhiline ülesanne gaasipedaali vajutamise järgse mootori reageerimisaja lühendamine võidusõidumootoritel. 6. Milline tehniline lahendus tagab drosselklapi sujuva töö ka talvetingimustes? Soendussärk drosserklapis. Jahutusvedeliku suunamine läbi drosselklapi- takistab klapil ladestunud kondensvee kinnijäätumist. 7. Mida iseloomustab mootori liitervõimsus (kW/liiter)? Mootori effektiivsust. annab võimaluse erinevate mootorite võrdluseks. 8. Mis eesmärk on sisselaskekollektori juures pleenumil? 9
0,05 vaoshoitud ja halvema otsustusvõimega. Koordinatsioon võib kergelt häiruda. Lihasekoordinatsioon on vaieldamatult kahjustunud ning reageerimisaeg pikenenud; 0,08 autojuhtimisviis äratab kahtlust. Suur pulsisagedus ja aeglane hingamine. Koordinatsiooni ja reageerimisaja ilmne 0,10 halvenemine. Inimene võib tuigerdada ja tema kõne muutuda ebaselgeks. Kõik inimesed tunnetavad vaieldamatult tasakaalu 0,15 ja liikumisvõime halvenemist. Motoorsete ja sensoorsete funktsioonide märgatav 0,20 pidurdumine. Kõne ebaselge. Vaieldamatult purjus.
ainult ennustama järgmise päeva müüki. Järelikult : mida kiiremini reageerib ettevõte nõudluse muutustele, seda kiiremini ja täpsemalt suudab tootmine jälgida nõudlust. Mida kiiremini suudab tootmine jälgida nõudlust seda väiksem on vajadus valmistoodete ja tootmissisendite reservvarude järele. Mida väiksem on vajadus reservvarudele seda lühem on aeg mil toodetele ei lisata väärtus, seda suurem on tööjõu ja varade tootlikkus, samuti tulenevad siit lisavõimalused reageerimisaja edasiseks lühendamiseks. Alates teatud reageerimistasemest T- ja N-ajad ühtlustuvad või muutub T- aeg N-ajast lühemaks. Siis on juba võimalik toota otse tellimuste alusel. Sellisel juhul saame tarneahela asemel rääkida nõudlusahelast ehk tõmbavast tarnemudelist kus nii hankimine, tootmine kui tarnimine toimuvad vastavalt konkreetsetele tellimustele – kliendi 13
pöörde. Oletan ristmiku enne vastassuunast sõitvat autot. 12. Milline tegevus on õige? Annan teed jalgratturile. Ületan ristmiku enne jalgratturit. 13. Millega peab juht andma hoiatusmärguande, kui tema auto tagumine ääretuli ei põle? Ohutuledega. Ohutulede puudumisel ohukolmnurga kasutamisega. Tagumise udutulega. 14. Kas mootorsõidukiga tohib sõita selle märgiga tähistatud teel? Ei. Jah. 17. Millises vahemikus on juhi reageerimisaja jooksul läbitud teepikkus, kui juhi reageerimisaeg on 0,8...1 s ja sõiduki kiirus 50 km/h? 12...15 m. 3...5 m. 7...10 m. 20. Missuguselt sõidurajalt tohib mootorrattaga asulas sõita otse, kui pärisuunas on kolm sõidurada ja puudub märk "Sõidurajad ja -suunad"? Parempoolselt rajalt. Kõikidelt radadelt. Parempoolselt ja keskmiselt rajalt. 23. Milliseid sõidukeid tohib peatada asula sõiduteel kahes reas?
annaabi.ee 
