endokriinnäärmeks neerupealise KOOR ja neerupealise SÄSI. Neerupealiste eemaldamine põhjustab surma, kuid kui eemaldada ainult säsi, surma ei tule. Neerupealise KOOR hormoonid on KORTIKOSTEROIDID mis jagunevad : - mineraalkortikoidid - glükokortikoidid - androgeensedkortikosteroidid 1. Mineraalkortikoidide valmistab neerupealiste koore pindmine kiht. Hormooniks on ALDOSTEROON - selle hormooni mõjul intensiivistub neerukanalites Na reabsorptsioon ja K ekskretsioon ( väljaviimine ) Aldosteroon väldib Na väljaviimist ja K sisalduse tõusu veres. 2. Glükokortikoidide tekke kohaks on koore keskmine kiht. Põhihormooniks on KORTISOOL. - pärsib valgu sünteesi ja soodustab valkude lõhustumist. Selle mõjul intensiivistub maksas glükogeeni moodustumine. Hormooni vaegusel katova neeru võime vee säilitamiseks. 3. Androgeenseid kortikosteroide sünteesib neerupealiste koore sisemine kiht.
kolesterooli süntees, rasvade sisalduse regulatsioon, kahjulike ainete lagundamine. Eritamine ja veebulanss: veebilanss- veekoguste summa, mida organism saab, kasutab või akumuleerib. NÕUAB HEAD NEERUDE TÖÖD. osmoos- veemolekulide liikumine kõrgema konsentratsioonida lahuse suunas. osmootne rõhk- laenguga osakesed tekitavad osmootse rõhu( vere paksus). osmoregulatsioon- kehavedelikes ja rakkudes lahustunud ainete sisalduse reguleerimine. NEERUD: ULTRAFILTRATSIOON- esmane uriin REABSORPTSIOON imatakse tagasi vajalikud ained. LÕPLIK FILTRATSIOON- väljutatakse teisene uriin. uurea- kusiaine. Ajus, hüpotalamuses, asuvad osmoretseptorrakud, mis on tundlikud vere osmootse konsentratsiooni suhtes. Hüpotalamus regeerib kahel viisil: * stimuleerib ajus asuvat janukeskust * Stimuleerib ajus asuvat käbikeha sünteesima anidiureetilist hormooni. TERMOIREGULATSIOON:
Ekskreteerivad organid eemaldavad organismist paremini polaarseid, lipiidides halvasti lahustuvaid ravimeid. Peamised ekskretsiooniteed on neerude, sapi ja väljaheidete kaudu. Neerude ja maksa rakkudel on ka aktiivsed transporterid. Eritumisel neerude kaudu on 3 olulist protsessi Glomerulaarfiltratsioon- sõltub ravimi kontsentratsioonist plasmas ja neerude verevarustusest. Aktiivne sekretsioon toimub proksimaalsetes neerutorukestes. Reabsorptsioon ehk tagasiimendumine toimub proksimaalsetes ja distaalsetes torukestes ja sõltub pH-st. Eritumine sapi ja väljaheitega Sapiga eritatud metaboliidid või seedetraktist imendumata jäänud ravimid erituvad väljaheite kaudu Enamasti imenduvad metaboliidid seedetraktist tagasi (enterohepaatiline ringe) ja erituvad neerude kaudu Muud eritumisteed Rinnapiimaga eritumine on oluline kahjustava toime tõttu imikule. Higi, pisarate ja süljega eritumine pole eriti märkimisväärne
gradiendi vastu (Na+/K+ ATP-aas). • 90% glükoosist reabsorbeeritakse SGLT2 kaudu, 10% SGLT1 kaudu ja vabastatakse tsirkulatsiooni passiivse transpordiga glükoosi transportijate (GLUT) kaudu. • SGLT2 on tugevalt ekspresseeritud neerudes, samas teistes kudedes ekspressioon puudub või on väga väike. • On vastutav glükoosi glomerulaarfiltraadist tagasi vereringesse imendumise eest. • Diabeediga patsientidel on suurenenud renaalne glükoosi reabsorptsioon, mis võib soodustada püsivat suurenenud veresuhkrusisaldust. • SGLT2 inhibeerimisel – Glükoosi suurenenud eritumine uriiniga – Osmootne diurees ja süstoolse vererõhu langus – Kalorite kaotus ja kehakaalu langus Dapagliflosiin: • P.o. imendub kiiresti ja hästi, F – 78%. • Seondub ulatuslikult valkudega (91%), T ½ 13 h. • Tugev, selektiivne ja pöörduv SGLT2 inhibiitor. Parandab nii tühja kõhu
Mineralokortikoidid (aldosteroon) Vereplasma valgud Rohke mineraalaineteta vesi tekitab nn. veemürgituse (eriti vähese toidu või nälja korral): rakuväline vedelik lahjeneb, vesi tungib osmoosi tõttu rakku- mehhaanilised vigastused, eriti närvisüsteemis. OSMOOTSE RÕHU TÕUS | ANTIDIUREETILINE HORMOON | | SUURENEB VEE REABSORPTSIOON PRIMAARSEST URIINIST KONTSENTREERITUM URIIN | | OSMOOTNE RÕHK VÄHENEB | | PIDURDUB HORMOONI SÜNTEES NaCl TASE VERES MADAL | | ALDOSTEROON
- albumiini kadu verekaotusest, eksudaadi ja transudaadi moodustumisest - proteiini nälgus - plasmavalkude sünteesivõime langus (maksahaigused, hormonaalse regulatsiooni häired) - plasmavalkude kadu proteinuuriast, soolepõletikud, seedetraktsit lümfi äravoolu takistus ja venoosse rõhu tõus. Renaalne turse (hüpoproteineemiline) tekib nefroosi tagajärjel, mille puhul laseb neer läbi valku ja veres tekib hüpoproteineemia. Vere kolloidosmootne rõhk langeb, väheneb reabsorptsioon ning filtratsioon suureneb. Kahhektiline e näljaturse seotud veres kujuneva hüpoproteineemiaga. 19. Füsioloogiline ikterus- Ikterus (icterus) e. kollatõbi, sapivärvnikest tulenev naha, limaskestade ja silmavalgete kollasus, mille põhjuseks on erinevad maksa ja sapideede haigused. · Sapipigmendid ladestuvad naha Malpinghi rakkude kihti. Bilirubiin püsib nahas pikemat aega, isegi tema kadumisel verest. Bilirubiin tungib ka limaskestadesse ja siseorganitesse.
Neerude osa – filtraadis on bikarbonaati, fosfaati – nende abil puhverdavad H +. Esinevad epiteelirakkudes eri transporterid, mis on vajalikud vesinikioonide ja bikarbonaadi liikumiseks. Samuti toimub ammoniagenees prox toru epiteelirakkudes. Kogumisjuha rakkudes on 3 eri tüüpi intercalated rakke – hapet sekreteerivad, bikarbonaati sekreteetivad ja kloriidi tagasi imendavad. Põhfn on üleliigse vesinikioonide eritamine uriiniga. 7.6.1. Vesinikkarbonaatioonide reabsorptsioon ja produktsioon. Imendub tagasi prox torus, toodetakse prox toru rakkudes ammoniageneesil. Prox. torul on kõrge võime H+ eritada ja bikarbonaati tagasi imendada. Prox toru imendab enamiku filtreeritud HCO3- tagasi. Apikaalse plasmamembraani karboanhüdraas katalüüsib H2O ja CO2 teket filtreeritud HCO3- ja eritatud H+ist. CO2 siseneb epiteeli rakku ja kombineerub rakusisese H 20, et tekitada HCO3- ja H+ (tsütoplasma karbanhüdraas). HCO3- transporditakse vere poolsele
Mis on ultrafiltratsioon ja sedatagavad rõhud-Põhineb arteriaalsel vererõhul. Suuremad valgud jäävad kapillaari päsmakesse ja hoiavad vett seal. Esmauriin satub neerukehakese kihnu valendikku Ultrafiltratsiooni autoregulatsioon-Ultrafiltraati tekib u 160l ööpäevas, neerude vereringe ja ultrafiltr. Püsib muutumatuna kui arteriaalne rõhk on 75-200mmHg. Kui vererõhk päsmakeses, siis peamiselt toomasoone valendik laieneb, kui vererõhk tõuseb, siis toomasoon aheneb. Reabsorptsioon-Esmauriinist imendub tagasi kõik vajalikud lahustunud ained ja 99% veest. , selles protsessis osalevad nefroni üksikud osad täiesti erinevalt. Kus imendub tagasi enamus ultrafiltratsiooni- neerutorukestes. Vee ja naatriumi imendumine- naatrium imendub kõige rohkem aktiivselt neerutorukeste kõigis osades, kuid õhukeseseinalises osas toimub passiivne imendumine. Passiivne tagasiimendumine-toimub Henle lingu õhukeseseinalises osas
Neer täidab oma funktsiooni nefroni ja kogumisjuhade abil kolme protsessi kaudu: 1. glomerulaarfiltratsioon uriini produtseerimise esimene samm, mille vätel vesi ja enamus vereplasmas lahustunud aineid liigub läbi neerupäsmakese kapillaari neerukehakesse ja sealt neerutorukesse. Vereplasma valgud, vererakud ja vereliistakud filtratsioonimembraani ei läbi ning liiguvad viimissoone kaudu neerukehakesest välja 2. tubulaarne reabsorptsioon filtreeritud vedeliku neerutorukesse jõudes imavad selle seina hariäärisega epiteelirakud tagasi verre 99% filtreeritud veest ja paljudest selles lahustunud kasulikest ainetest. Tagasi verre imenduvad need ained, mida organism saab ainevahetuses taaskasutusele võtta, lahustunud ainete tagasiimendumine juhib osmootse gradiendi kaudu vee liikumist 3. tubulaarne sekretsioon kapillaarid, neerutorukese seinte ja kogumistorukeste rakud
Kui kaibe tous polnud ekstrarenaalsetest veekadudest (higistamine, hingamine, oksendamine,kohulahtisus) tingitud, tasakaalustab selle diureesi suurenemine. Neerufunktsioon baseerub kahel printsiibil: Suure hulga ekstratsellulaarse vedeliku separeerimine neerupasmakestes ultrafiltratsiooni teel Elektroluutide ja teiste lahustunud ainete transport labi tubulaarsusteemi rakkude (liikumine labi nefronitorukeste seina). On kolm pohiprotsessi: Filtratsioon Reabsorptsioon Sekretsioon Neerude funktsioonid : 1.Reguleerivad koevedeliku hulka Na+ ja vee väljutamise kaudu 2.Kehavedelike osmootse rõhu regulatsioon 3. Reguleerivad vereplasma elektrolüütide kontsentratsiooni, nendest olulisemad : Na+, K+, Ca2+, Mg2+, Cl-, vesinikkarbonaat-, fosfaat- ja sulfaatioon 4. Reguleerivad aluse-happetasakaalu H+ sekretsiiooniga, kui on happelisuse liig ja HCO3- sekretsiooniga, kui on aluselisuse liig 5. Reguleerivad
annaabi.ee 
