Tase tõuseb peale sööki. Maks kontrollib veres sisalduvaid aineid( ül. Vere glükoosisisalduse kt, aminohapete sisalduse kt, plasmavalkude süntees,punaste vereliblede süntees lootel, vere punaliblede lagundamine, kahjulike ainete lagundamine, sapi tootmine, rasvade sisalduse kt, vitamiinide varu säilitamine, kolesterooli süntees) Eritamine ja veebilanss Eritamisega tegelevad neerud(hoiavad, et jääkproduktid ei koguneks organismi;filtreerivad pidevalt verd; reabsorbeerivad olulisi aineid), kops(veeaur ja co2), nahk(vesi ja soolad). Hüpotalamus reageerib vere kontsentratsiooni tõusmisel kahte moodi: stimuleerib ajus asuvat janukeskust, käbikeha sünteesima antidiureetilist hormooni(mida rohkem seda on seda enam imatakse vett emasuriinist tagasi) 2. Neuraalne regulatsioon- närvisüsteemi omandamisel toimub loomorganismi elundite ja elundkondade talitluse regulatsioon(väga kiire). 3. Apoptoos-organismile vajalik üksikute rakkude programmeeritud
kaudu Defekatsioon seedimata toidujäänuste eemaldamine Inimkehas on palju vett. 65 kg kaaluval inimesel on 40 l vett, sellest: - 28 l rakkudes - 9-10 l koemahla rakkude vahel - 2-3 l vereplasmat Koevedelike reguleerimisel on suur osa neerudel. Neerud: - hoiavad, et jääkproduktid (vesi, uurea, kaaliumioonid) ei koguneks organismi - filtreerivad pidevalt verd (jääkproduktid kogunevad uriini ja eralduvad kehast) - reabsorbeerivad olulisi aineid (glükoos, vesi) Uriin on neerudes toimuva lõpp-produkt Inimese lämmastiku ainevahetuse jääkprodukt on uurea. Uurea sünteesitakse maksas siis kui organismis on liigselt aminohappeid. Aminohapetest tekib algul ammoniaak (väga mürgine), sellest sünteesitakse uurea (ohutu). Neerude töö: Verevarustus väga intensiivne (1,2 l minutis). Neerudesse sisenev veri on suure rõhu all muidu filtratsioon ei toimu.
Defekatsioon seedimata toidujäänuste eemaldamine Inimkehas on palju vett. 65 kg kaaluval inimesel on 40 l vett, sellest: - 28 l rakkudes - 9-10 l koemahla rakkude vahel - 2-3 l vereplasmat Koevedelike reguleerimisel on suur osa neerudel. Neerud: - hoiavad, et jääkproduktid (vesi, uurea, kaaliumioonid) ei koguneks organismi - filtreerivad pidevalt verd (jääkproduktid kogunevad uriini ja eralduvad kehast) - reabsorbeerivad olulisi aineid (glükoos, vesi) Uriin on neerudes toimuva lõpp-produkt Inimese lämmastiku ainevahetuse jääkprodukt on uurea. Uurea sünteesitakse maksas siis kui organismis on liigselt aminohappeid. Aminohapetest tekib algul ammoniaak (väga mürgine), sellest sünteesitakse uurea (ohutu). Neerude töö: Verevarustus väga intensiivne (1,2 l minutis). Neerudesse sisenev veri on suure rõhu all muidu filtratsioon ei toimu.
osmootsele rõhule. Ka maksas on leitud katseloomadel analoogilisi retseptoreid. · Mahuretseptorid paiknevad suurte veenide ja südamekoja seinas ning reageerivad venitusele. · Janutunnet suurendab ka suu ja neelu limaskestade kuivamine. · Mao laiendamine õhuga täidetud ballooniga kõrvaldab janutunde lühiajaliselt kuni pooleks tunniks. Veresoonte päsmakesed kõrvaldavad vereplasmast rohkesti jääkaineid. Mõni aeg hiljem neerutorukesed reabsorbeerivad suure osa neist ainetest tagasi verre. Veri saabub neerudesse neeruarteri kaudu otse aordist. Seega saavad neerud samasugust esmaklassilist verd nagu aju, kuid see superveri läbib alumise õõnesveeni ja seguneb selle jääraineterikka verega. Neerutorukester ringlev, loomisel olev uriin kõigepealt kontsentreerub ja seejärel lahjeneb. Hormoonid reguleerivad lõpliku uriini kontsentratsiooni. Kohe pärast urineerimist on uriinis normaalselt baktereid vähe ja needki
osmootsele rõhule. Ka maksas on leitud katseloomadel analoogilisi retseptoreid. · Mahuretseptorid paiknevad suurte veenide ja südamekoja seinas ning reageerivad venitusele. · Janutunnet suurendab ka suu ja neelu limaskestade kuivamine. · Mao laiendamine õhuga täidetud ballooniga kõrvaldab janutunde lühiajaliselt kuni pooleks tunniks. Veresoonte päsmakesed kõrvaldavad vereplasmast rohkesti jääkaineid. Mõni aeg hiljem neerutorukesed reabsorbeerivad suure osa neist ainetest tagasi verre. Veri saabub neerudesse neeruarteri kaudu otse aordist. Seega saavad neerud samasugust esmaklassilist verd nagu aju, kuid see superveri läbib alumise õõnesveeni ja seguneb selle jääraineterikka verega. Neerutorukester ringlev, loomisel olev uriin kõigepealt kontsentreerub ja seejärel lahjeneb. Hormoonid reguleerivad lõpliku uriini kontsentratsiooni. Kohe pärast urineerimist on uriinis normaalselt baktereid vähe ja needki
annaabi.ee 
