Nimetu
3. Läänemere provintside seisused ise- Mõlemad rüütelkonnad ja riigi seisused nävad
sidet läbi personaaluniooni. Reaalunioon ei ole sest pole riigipäeva esindust, ennast on
allutatud rootsi kuningale, viidatakse ka et siinsed seisused ei võta osa üleriigiliste
seaduste vastuvõtmisest, vaid vastupidi, siinsetel seisustel on oma privileegid ja seisused.
Otsene side kuningaga. Taheti saada kaitset, säilitada õiguse juhtida ennast. Rootsi
keskvõim siiski sai aru, et tegu on reaauniooniga ( mitte personaalunioon).
Mitmed etapid ja baasid:
1. 1561a sümboolselt lõpetab ära 1634- kuningavõimu tahe siinseid alasid inkorporeerida
Rootsi riiki. Hertsog Karli arusaam oli "võrdsed õigused, võrdsed kohustused). Per
peetavad sõjad ei võimaldanud seda lõpuni viia
2. 1634-1680- domineerib pol jõuna Rootsis kõrgaadel( Kuninganna on plika, järgmine
kuningas peab sõda, peale tega jälle laps, valitseb regentvalitsus). 25 a puhtalt
eeskostevalitsus ametis
annaabi.ee 
