menetlusnormid kehtima vaid põhjendatud vajaduse korral. See võimaldab nii asutustel, tavakodanikel kui ka neid abistavatel juristidel paremini orienteerudaa erinevate protseduuride rägastikus. 3 Haldusmenetluse eesmärk Kõige laeimas tähenduses kujutab haldusmenetlus endast haldusfuktsiooni täitva organi igasugust otsuse tegemisele, muu abinõu rakendamisele või lepingu sõlmimisele suunatud tegevust. See hõlmab määruste ja haldusaktide andmist, reaaltoimingute sõlmimist, teenistuslikke korraldusi. Haldusmenetlus haldusmenetluse seaduse määratluse järgi haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel. Määrus, haldusakt ja haldusleping on suuremal või lähemal määral piiritlevad kategooriad ning mõistetavamad kui toiming. 3.1 Haldusmenetluse põhimõtted Haldusmenetluses võib piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel.
sooritata. Haldusorgani toimingud on need toimingud, mida ei loeta haldusaktide andmiseks, sest õigusaktid on vahetult suunatud saavutamaks õiguslikku tagajärge. Toimingul aga see tunnus puudub. Toiming on näiteks arvamus, teadaanne, hoiatus, aruanne, maksuselgitus, õiend, kinnitus, kooskõlastus, heakskiit jne. Lisaks ka näiteks palga maksmine. Haldusorgani tegevus hõlmab määruste ja haldusaktide andmist, haldusorgani avalik- ja eraõiguslikke tahteavaldusi, reaaltoimingute tegemist, lepingute sõlmimist jne. Sama seaduse mõistes ei loeta haldusmenetluseks tööstusomandi esemele õiguskaitse andmise menetlust või riigihangete teostamist ja vaidluste lahendamist. Samuti ei ole haldusmenetlus ka väärteomenetlus ning süütegude kohtueelne uurimine.1 1.1 Haldusmenetluse eesmärk Haldusmenetluse eesmärgiks on efektiivselt ellu viia seadusi ning teha seda õigusriigi põhimõtetest lähtuvalt. See tähendab, et peamiseks eesmärgiks on seega haldusorgani
a kohalike omavalitsuste õigusaktide andmine ja täitmine, nende aktide või toimingute vaidlustamine. Haldusmenetlus võib ise olla pikk protsess, kuid kätkeb endast tavaliselt väga lühikesi vaidlustus tähtaegu. 2 Kõige laiemas tähenduses kujutab haldusmenetlus endast haldusfunktsiooni täitva organi igasugust otsuse tegemisele, muu abinõu rakendamisele või lepingu sõlmimisele suunatud tegevust. See hõlmab määruste ja haldusaktide andmist, reaaltoimingute sooritamist, samuti organi nii avalik-õiguslikke kui ka eraõiguslikke tahteavaldusi, lepingute sõlmimist, teenistuslikke korraldusi jne. Paljudes riikides, kus on vastu võetud haldusmenetluse seadused, on haldusmenetlust piiritletud kitsamalt. Näiteks Saksamaa Liitvabariigis, Austrias ja Šveitsis määratletakse haldusmenetlust eelkõige kui haldusaktide andmisele suunatud tegevust. Kuni viimase ajani puudus Eestis haldusmenetluse legaalmääratlus ning mõistet sisustati väga erinevalt
ning kohustuste mahtu. Organite paljususe puhul on pädevuse reguleerimine, selle piiritlemine hädavajalik. Pädevuse liigid on: reaalpädevus; territoriaalpädevus; funktsionaalne pädevus; instantsiline ehk astmeline pädevus. 5. Haldustoimingute liigitu oma sisult võib haldustomingud liigitada kahte suurde kategooriasse: õigustoimingud ja reaaltoimingud. Üks osa toob kaasa muutusi õiguslikku olustikku, teine osa tominguist sellist toimet ei oma. Reaaltoimingute hulka kuuluvad administratsiooni toimingud, faktiline ehk materiaalne tegevus(nt liiklusummikute kõrvaldamine)reaaltoimigud ei ole suunatud õigussuhete loomisele.. Teine liik on nn teatamistoimigud (teated, hoiatused, kutsed). 6. Haldusmenetlus Haldusmenetlus laiemas mõttes on ühelt poole avaliku võimu tegevus, teiselt poolelt otsuste tegemine. Seega avaliku halduse tegevus otsuste tegemisel.
teostamine ja kohustuste täitmine sõltub suurel määral haldusorgani õiglasest tegutsemisest. 4 1. HALDUSMENETLUSE MÕISTE JA EESMÄRK Kõige laiemas tähendduses kujutab haldusmenetlus endast haldusfunktsiooni täitva organi igasugust otsuse tegemisele, muu abinõu rakendamisele või lepingu sõlmimisele suunatud tegevust. See hõlmab määruste ja haldusaktide andmist, reaaltoimingute sooritamist, samuti organi nii avalikõiguslikke kui ka eraõiguslikke tahteavaldusi, lepingute sõlmimist, teenistuslikke korraldusi jne. Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 2 lõikele 1 on haldusmenetlus haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel. Sama paragrahvi lõige 2 välistab haldusmenetluse mõistest väärteomenetluse ja süütegude kohtueelse uurimise. (Merusk 2001: 519)
jurisdiktsiooniline funktsioon, legislatiivfunktsioon ehk õigusloome ehk seadusandlik tegevus; 2. organisatsiooniline võimude lahusus – riigivõimu (ehk eelnimetatud kolme ülesande) jaotamine erinevate organite vahel. S.t on olemas organ, kelle põhiülesandeks on üks kolmest eelnimetatud funktsioonist, nt Riigikogu põhiülesandeks on seadusandlus, kohtute põhiülesandeks õigusemõistmine, ministeeriumite jms põhiülesandeks täidesaatev tegevus (haldusaktide andmine, reaaltoimingute sooritamine jms); 3. personaalne võimude jaotus – üks ja sama isik peaks tegelema vaid ühe võimuharu ülesannetega. Avalik haldus formaalses mõttes – täidesaatva riigivõimu organite kogum sõltumata ülesandest (kas tegeletakse õigusemõistmisega või õigusnormide loomisega või täidesaatva võimu teostamisega), mida täidetakse. Näiteks ametnikud viivad läbi lisaks nt haldusaktide andmisele ka väärteomenetlust ja mõistavad karistusi, mis on sisuliselt jurisdiktsioonilise
Jättes kõrvale teoreetilised kaalutlused ning lähtudes üksnes terminoloogilisest otstarbekusest, võiks neid toiminguid nimetada õigustoiminguteks ja reaaltoiminguteks. See on seotud Eesti õiguskorras kasutatavate terminitega, samuti asjaoluga, et mõiste "normatiivne toiming" võib teatud mõttes eksitada, kuna kehtivas õiguses on käibel termin normatiivakt. Normatiivtoiming A.T. Kliimanni käsitluse järgi ei ole ainult normatiivaktide, vaid ka üksikaktide andmine. Reaaltoimingute hulka kuuluvad administratsiooni faktilised toimingud, faktiline ehk materiaalne tegevus. Näiteks liiklusummikute kõrvaldamine, tänavate puhastamine, elanikkonna vaktsineerimine, koolide, haiglate, teatrite jt. objektide ehitamine jne. Halduspraktikas esineb tihti ka toiminguid, mille sisuks on mitmesuguste asjaolude teatavakstegemine ja vormiks teatavad dokumendivormis aktid - teated, hoiatused, kutsed jne
Jättes kõrvale teoreetilised kaalutlused ning lähtudes üksnes terminoloogilisest otstarbekusest, võiks neid toiminguid nimetada õigustoiminguteks ja reaaltoiminguteks. See on seotud Eesti õiguskorras kasutatavate terminitega, samuti asjaoluga, et mõiste "normatiivne toiming" võib teatud mõttes eksitada, kuna kehtivas õiguses on käibel termin normatiivakt. Normatiivtoiming A.T. Kliimanni käsitluse järgi ei ole ainult normatiivaktide, vaid ka üksikaktide andmine. Reaaltoimingute hulka kuuluvad administratsiooni faktilised toimingud, faktiline ehk materiaalne tegevus. Näiteks liiklusummikute kõrvaldamine, tänavate puhastamine, elanikkonna vaktsineerimine, koolide, haiglate, teatrite jt. objektide ehitamine jne. Halduspraktikas esineb tihti ka toiminguid, mille sisuks on mitmesuguste asjaolude teatavakstegemine ja vormiks teatavad dokumendivormis aktid - teated, hoiatused, kutsed jne
Teatamistoimigute ülesandeks pole mitte õigussuhete muutmine ja lõpetamine, küll aga võib sellega teatavaks teha mingi õigusliku asjaolu. Tõestamistoimingud isikute vaheliste õigussuhete ja juriidiliste faktide tõestamine. Vormiks on mitmesugused tunnistused, tõendid jne. Reaaltoimingud peavad vastama õiguslikule ettekujutusele legaalsuse põhimõte. Toiminguid ei saa kehtetuks tunnistada, kuid administratsioon võib taastada endise olukorra. Kui isik nõuab reaaltoimingute põhjendamist, peab administratsioon need kirjalikult põhjendama. Nn õiguslikult siduvad reaaltoimingud pole ei haldusaktid ega reaaltoimingud. Pole täidetavad. Üldmõiste haldus tahteavaldused, nt heakskiidud, kooskõlastamised. Reaaltoimingu eriliigiks on ka nn ametlik teadaanne sageli seotud hoiatustega. Tavaliselt adresseeritud elanikkonnale ametiasutuste või valitsusasutuste poole. Ametlikel teadaannetel
annaabi.ee 
