"reaalsusetundest" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

Ikka sügavamale unistustesse laskudes ütles ta ebamääraselt oma silmadega tütarlast jälgides: «See on siis Esmeralda! Taevalik olend! Tänavatantsijanna! Nii palju ja nii vähe! Hommikul andis ta surmahoobi mu müsteeriumile, õhtul päästis aga mu elu. Mu halb geenius, mu kaitseingel! Ilus naine, ausõna! Ta peab küll hull olema armastusest minu vastu, kui ta mind nõnda imelikult võttis! Muide,» ütles ta ja tõusis äkki püsti, olles haaratud reaalsusetundest, mis oli ta iseloomu ja filosoofia põhiolemuseks, «ma ei tea küll hästi, kuidas alustada, aga siiski ma olen ju ta mees!» Selle mõttega peas ja silmades ligines ta noorele tüdrukule nii sõjakalt ja galantselt, et see tagasi kohkus. «Mis te minust tahate?» küsis ta. «Kuidas te seda võite veel küsida, jumaldatud Esmeralda?» vastas Gringoire nii kirglikult, et ta ise oma häält kuuldes hämmastus. Mustlasneiu vaatas talle imestades otsa. «Ma ei tea, mis te tahate öelda.»