20. sajand Ekspressionism Ekspressionism Pr k expression väljendus Kunstivool, mis püüdis väljendusjõu ning spontaanse värvi- ja valguskäsitluse kaudu lõplikult eemalduda tegelikkuse looduslähedasest edasiandmisest Iseloomulik on kõikide vormide lihtsustamine, ka moonutamine, samuti jõulised, murdmata värvitoonid Dramaatiline elamuslikkus ja isikupärane reaalsusetaju Ekspressioniste mõjutas V. van Goghi ja E. Munchi looming, samuti foovid Die Brücke Asutati Dresdenis 1905 arhitektuuriüliõpilaste poolt Erinevalt foovidest tunti huvi ka kunsti sotsiaalse rolli vastu Nn. primitiivse kunsti mõju, gootika mõju, psühholoogiline pingestatus Asutajad Kirchner, Schmidt-Rottluff, Heckel 1906 esimene näitus Die Brücke 1910 Berliini, "Neue Sezession" 1910 ajakiri "Der Sturm" 1912 galerii "Der Sturm"
vaimuga last saades, siis surres saab ta siiski oma patud andeks, sest surivoodil kahetseb ta neid sügavalt. Lisaks näitab Issanda suhtumist inimese ekslikusse tema ütlus proloogis ,,Kes otsib, ikka eksib teel", mis väljendab kõnekalt, et ükski inimene ei saagi olla ideaalne ja eksimatu. See tsitaat raamatus on täpselt Fausti otsingute kohta, kes üritas Mefistofelese abiga leida kõikjalt õnne ning sealjuures kaotas igasuguse reaalsusetaju ja hakkas tahtma aina võimatumaid asju nagu näiteks tema soov saada tuttavaks Trooja Helena vaimuga. Kuigi Faust sai hakkama paljude vääritute tegudega, mis olid kristlastele keelatud, oli jumal tema vastu armuline, andestas talle ta patud ning Faust pääses lõpuks ikkagi taevasse. Seega kaotas Mefistofeles kihlveo Issandale, sest Faust jäi südames siiski jumalale truuks ning kahetses oma tehtud tegusid, nagu õigele kristlasele kohane. Hea võidutses ning kuri jäi taaskord pika ninaga
Otsused võivad olla äärmuslikud mõlemas suunas: kas tavalisest riskantsemad või konservatiivsemad. - Sotsiaalne võrdlus (- Lamm ja Myers) - oma sotsiaalse grupi võrdlemine teistega nende suhtelise sotsiaalse staatuse ja prestiiži mõttes. Sotsiaalne võrdlus on oluline, kuna inimene püüab eemalduda iga grupi liikmeskonnast, mis ei peegeldu tema enesehinnangus positiivselt võrdluses teiste gruppidega. - Grupimõtlemine - reaalsusetaju kadumine sisemise üksmeele tõttu komitees, klubis või muus inimgrupis, mistõttu grupp võib langetada ohtlikke või rumalaid otsuseid, kuna ta ei suuda kriitiliselt suhtuda oma oletusesse või võtta arvesse tegelikkuse ebameeldivaid aspekte, mis võivad olla seotud käsiteldava olukorraga. Grupimõtlemise iseloomustavad tingimused (- Janise): - Otsuseid tegev grupp on väga kohesiivne. - Grupp on väljast tulevast infost isoleeritud.
Tegelikult ei väljenda erootilist veetlust mitte mingil juhul ainult seksuaalne veetlus. Mehelikkus ja naiselikkus on olemas niihästi iseloomus kui ka sugufunktsioonis. Mehelikku iseloomu võib määratleda kui 5 sellist, millega kaasnevad läbimurdmise ja juhtimiseoskus, aktiivsus, enesevalitsemine ja julgus; naiseliku iseloomu omaduseks on loov vastuvõtlikkus, kaitseinstinkt, reaalsusetaju, taluvus, emalikkus. Sageli on nii, et kui mehe iseloomujooned on nõrgad, siis püüab ta puudust kompenseerida esmajoones rõhuasetusega oma mehe rollile seksis. Mees püüab tõestada oma mehelikku vaprust seksis, kuna ta on ebakindel oma mehelikkuses. Mehelikkuse veel äärmuslikuma halvatuse puhul võtab võimust sadism. Kui naiselik seksuaalsus on nõrgestunud või väärastunud, siis muutub see masohhismiks või omamiskireks. 1.1 Vanemate ja laste vaheline armastus
tasemel laimamisele ja “kirikliku müstika lahtiseletamisele”. Esines ka konstruktiivset teadusliku ateismi valdkonda jäävad kriitikat ja kirjeldusi sellest, milliste probleemide küüsis tänapäeva kirik vaevleb, ent vastavat kirjandust läbi töötades jäi see osa olulisse vähemusse ning rahvani jõudis vaid vulgaarateistlik suhtumine. Siinkohal ka lühike ülevaade vulgaarateistlikust argumentatsioonist: usklikud on inimesed, kelle reaalsusetaju on hälbinud. Olenevalt kirjeldatud situatsioonist muutus usklikkuse probleem sotsioloogilisest kas meditsiiniliseks: usuühinguga liitunud inimene muutus apaatseks (enamlevinud)/ohtlikuks endale ja teistele; või kriminaalseks: usuhullud vanemad ohverdasid Jumalale oma lapse/varem kriminaalkorras karistatud persoonist on saanud kohaliku usurakukese juht, kes inimesi vaimselt vägistab. Neil põhjusil vajavad inimesed abi või vahelesegamist
Sellest tingituna levis religioosne temaatika hollandi kunstis palju kitsamalt kui katoliiklikes maades. Hollandlased eelistasid sellele igapäevasema ja neile lähedasema eluringi kujutamist. Nende ilumõisted olid seotud mitte ülevate ideaalkujudega, vaid reaalse tegelikkusega. Lihtsa portree kõrval oli nõutavaim kunstiliik olustiku-ehk žanrimaal, mis kujutas inimesi nende igapäevases ümbruses ja tegevuses. Tugev reaalsusetaju ja elulähedus määrasid kogu 17. sajandi hollandi kunsti ilme. Isegi religioosseid ja mütoloogilisi teemasid, kui neid üldse esines, käsitleti seal eluliselt konkreetselt. Püüded kujutada inimeste igapäevast keskkonda, loodust, esemeid, mis mujal avaldusid sageli vaid osaliselt, kajastudes ainult üksikute kunstnike loomingus, kasvasid Hollandis välja uuteks iseseisvateks kunstiharudeks, nagu olustikumaal, maastik ja natüürmort
annaabi.ee 
