sultan Suleiman Tore. Karli isiklikuks deviisiks oli Plus ultra (veel kaugemale). Teda peetakse ka esimeseks monarhiks, kes võttis kasutusele tiitli Tema Majesteetvõi Tema keiserlik Majesteet. Tema isiksuse omaduste üle on palju vaieldud, kuid senini pole saavutatud konsensust selle osas, kas ta oli pigem maailmavalitsemist ihkav katoliiklik fanaatik, usutülidest lõhkikistud Euroopat lepitada püüdev vagamees, pragmaatiline kõike enda jaoks ära kasutada püüdev reaalpoliitik või hoopis keegi teine. Karl von Habsburg sündis Madalmaades Genti linnas Burgundia hertsogi Philipp Ilusa ja Kastiilia printsessi Juana pojana. Tema isapoolne vanaisa oli Saksa-Rooma keiser Maximilian I. Vanaema, Burgundia pärijanna Maria, oli juba surnud. Emapoolne vanaisa oli Aragóni kuningas Fernando II, vanaema aga Kastiilia kuninganna Isabel I. Karlil oli vend Ferdinand ning õed Eleonore, Isabella, Maria ja Katharina.
Seotud 1882 a. Alexander II tapmisega. Alexander II valitses 1855-1881. Tema lähikonnas 2 Eesti rahva esindajat (Johann Köhler, dr. Philipp ). Soome sai tema ajal oma parlamendi ning meil sel ajal ärkamisaeg. Alexander III ajal algab venestusaeg. Kreuzwaldi ja Jakobsoni surm 1882. Hurt lahkub Eestist. Sajandi lõpul uued liidrid Jaan Tõnisson (liberaal) ja K. Päts. Tõnissoni seostati kultuuri arenguga ja teda hinnati kui aatemeest. ,,Postimees``. Päts (reaalpoliitik) panustab majanduse edendamisele, Tallinnas ,,Teataja``. Kuni 1905 Vene impeeriumis poliitilised erakonnad keelatud (olid põrandaalused). 1898 Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei (VSDTP). Minskis selle partei esimene kongress (9 in.) imiteeriti sünnipäeva. 1903 lõhenemine enamikud e. polsevistid (revolutsioonilisem)(lõi Kalinin) / vähemlikud e. mensevistid (mõõdukama suuna esindajad).
· Allakäik koos Venemaa-sõjaretkega 1812 · 1814 pidi loobuma keisritroonist ja saadeti Elba saarele · 1815 taastas oma võimu: keiser 100 päeva · Seejärel St. Helena saarel, kus sureb 1821 Napoleoni mitu palet 1. ,,Revolutsiooni poeg" päritolu ja aasta 1789 maailmavaate poolest 2. ,,Valgustatud isevalitseja": riigireformid ja tugeva riikluse arendaja 3. ,,Jultunud diktaator": diktaator iseloomu ja külma närviga reaalpoliitik, kes manipuleerib rahvaga IV faas: Napoleoni ajastu 1. Konsulaat · Vastuolude tasadamine ja sisepoliitilise tasakaalu loomine: üldine rahulolu · ,,Konstitustsiooniline isevalitsus" säilitas demokraatia kulissid · Uus konsulaadi põhiseadus (IV) 1799: 1. NB on I (10.a.) konsul, kellele ainuisikuliselt kuulub seadusandliku initsiatiivi õigus 2. Nimetab ohvitserid, ametnikud, kohtunikud ja senati (80) liiget 3
Ta oli äärmiselt konservatiivne, Saksamaad ei teinud seepärast et oli uuendusmeelne, vaid seepärast et oli vanameelne. Oli luterliku töömoraaliga ehtne Preisi junkur, kes oli sisestanud ,,preislikud voorused": enesedistsipliini, militarismi ja Preisimaa riigi kõikehõlmava prioriteedi. Rahvusideoloogia ja rahvusaade oli tema jaoks teisejärguline, põhiline oli see et oleks keegi keda üheskoos vihata Prantsusmaa. Bismarck oli eelkõige tugev reaalpoliitik ja oskuslik poliitiline manipuleerija. Bismarcki sisepoliitika 1871-90 Tal oli vaja riiki konsolideerida. Ta leidis et on teatud institutsioonid mis riiki halvavad. Eesmärgiks oli sisemise tugevuse (integratsiooni) saavutamine uues rahvusriigis. Lõhkuvad ja häirivad elemendid olid tema arvates: 1) Universaalne katolik kirik, miss ei allu ühinenud Saksa riigile vaid Rooma Paavstile. Tema oli harjunud sellega, et kirik on allutatud kohalikule valitsejale.
annaabi.ee 
