Eieri oma artiklis “Deflatsioon silmapiiril” ( Eesti Päevaleht 18.02.2009). Ka tema leiab, et hindade alanemine toob pikas perspektiivis rohkem kahju kui kasu- tarbimine pigem väheneb ja see ei soodusta uusi investeeringuid tegema, majandus langeb. Ettevõtjate kasum väheneb, mis viib palkade kärpimiseni ja halvemal juhul ka pankrotini. Veel ühele halvale põhjusele viitab ta seoses deflatsiooniga- nimelt suurendab see laenuvõtjate võlakoormat, kellel tuleb tagasi maksta reaalhindades rohkem ja samas võla tagatiseks oleva vara väärtus langeb. Laenud lähevad hapuks ning nõrgestavad panku, mis omakorda sunnib peale vara sundmüüke. Sissetulekud vähenevad, töötus suureneb, pankrotid samuti, ebakindlus kasvab. See aga soosib raha väljalaenajaid. Kuid ega ka suur ja pidev hinnakasv ehk inflatsioon pole parem. Inimesed vaatavad, et sama raha eest saab homme vähem kui täna ja seetõttu tuleb kiiresti rahast vabaneda.
Hinnataseme tõus vähendab olemasolevate varade väärtust, seega on väga kõrge inflatsioon negatiivne nähtus, kuna vähendab tarbijate käes olevate varade väärtust ning ei soodusta ka säästmist. Deflatsioon on inflatsiooni vastandprotsess. Selle käigus raha väärtus suureneb, mis väljendub hindade alanemises. Seetõttu saab sama rahakoguse eest rohkem osta. Deflatsioon paneb raskemasse olukorda laenuvõtjad, kellel tuleb tagasi maksta reaalhindades rohkem, ja soosib raha väljalaenajaid. 16. Devalveerimine ja revalveerimine Devalveerimine ehk devalvatsioon on valuuta väärtuse vähendamine teiste rahaühikute suhtes. Revalveerimine on raha kursi (väärtuse) tõstmine välisvaluutade või kulla suhtes. Revalvatsioon - rahvusvaluuta ametliku hinna tõstmine teiste valuutade suhtes. 17. Valuuta arvutamise oskus Kui vahetada näiteks 50 eurot rootsi kroonideks ostame rootsi krooni. Korrutame 50 vahetuskursiga.
inflatsioonimäära. Deflatsioon on inflatsiooni vastandprotsess. Selle käigus raha väärtus suureneb, mis väljendub hindade alanemises. Seetõttu saab sama rahakoguse eest rohkem osta. Deflatsiooni ei tohi segi ajada disinflatsiooniga, mille käigus raha väärtus langeb endistviisi, ainult väiksema kiirusega. Harilikult eelistavad valitsused deflatsioonile kerget inflatsiooni. Deflatsioon paneb raskemasse olukorda laenuvõtjad, kellel tuleb tagasi maksta reaalhindades rohkem, ja soosib raha väljalaenajaid. Kuna ka sukasääres seisva raha väärtus suureneb, siis ei soosi deflatsioon majanduse arengut ning tekitab töötust. Deflatsiooni saab valitsus tekitada, korjates raha käibelt ära, ja pidurdada, lastes käibele katteta raha. 9 Erinevalt hüperinflatsioonist ei ole maailmas kunagi esinenud hüperdeflatsiooni. Põhjuseks on
Läti sidus alates 01.01.2005.a. LVL euroga, valmistudes sel viisil eurotsooniga liitumiseks aastal 2008. Fikseeritud kurss on 0,702804 LVL/1 EUR. Läti Keskpank lubab latil kõikuda kuni 1%. Läti soovib end vastavusse viia kõigi euroga liitumiseks vajalike eelnõuetega 2007. aasta keskpaigaks. SKT Läti SKT kasvas 2004.a. 8,5%. 2004.a. I kvartali kasvuks oli 8,8% ja II kvartalis 7,7%, III kvartali kasuks oli muljetavaldav 9,1% ja IV kvartali kasvuks 8,6%. SKT reaalhindades moodustas 2004. aastal 7,36 miljardit LVL SKT per capita 2004. aastal oli 3182 LVL e. 72 74 000 EEK. 2004.a. lõikes moodustasid kaubad ca 27,3% ja teenused vastavalt 72,7% SKT-st. 2004.a. SKT kasvule aitasid enim kaasa ehitussektori (kasv 13%), transport ja side (kasv 12,9%) ja kaubandussektori (kasv 10,1%) tubli areng. Antud sektorid moodustavad riigi SKT-st vastavalt 5,8%, 15,7% ja 18,4%. Tööstustoodangu (14% riigi SKT-st) osas jäi sektori kasv 2003.a. pisut alla (2004.a
Seisneb hinnataseme tõusus. Inflatsiooni möödetakse inflatsioonimääraga- keskmise hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga (eelmise aasta, kuu või kvartaliga) võrreldes Deflatsioon- ringluses oleva hinna kallinemine, vahepealseks olukorraks hinnataseme stabiilsus- võib tarbijale tuua ühe päevase kasu kui hinnad langevad, langevad ettevõtjate sissetulekud hakatakse inimesi koondama. Paneb raskesse olukorda raha laenajad, reaalhindades peab rohkem tagasi maksma. Inflatsiooni liigid vastavalt nende tekke põhjuste järgi Hüperinflatsioon- situatsioon, kus inflatsioon on riigi kontrolli alt väljunud. Formaalselt defineeritakse hüperinflatsioon kui inflatsioon, mis on suurem kui 50% kuus. Nõudlusinflatsioon- nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine. Inimestel on palju raha aga pole kaupa, mida tarbida. Juhtub, kui pangad annavad liiga kergelt (tarbimis)laene
raskustest võetud laenude tagasimaksmisel. Soome turg kuivas kokku, enda elushoidmiseks olid Soome ettevõtted sunnitud järsult vähendama tegevuskulusid ja ägedalt konkureerima iga tellimuse saamise pärast. Kõige suuremaid võimalusi kulude vähendamiseks pakkusid töötajate koondamine ning logistiliste kulude rangem kontroll ja piiramine. Soome Logistikaassotsiatsiooni andmetel vähenesid logistikakulud Soomes aastatel 1990 -1995 16%, ehk 15 miljardi marga ulatuses (reaalhindades, 1995 a. Soome marga väärtuse alusel). Sellesse aega langeb ka logistiliste infosüsteemide ja elektroonilise andmevahetuse (EDI) ulatuslik kasutuselevõtt Soome ettevõtete poolt. Eestis vöib logistika arengu alguseks lugeda 1999. aastat, viimast majandusliku stagnatsiooni perioodi, mille põhjustas peamiselt Vene rubla devalveerimisest tingitud Vene turu ärakukkumine Eesti ettevõtete jaoks. 17.08.1998 teatas Venemaa, et ei suuda võlakohustusi välispankade eest
annaabi.ee 
