standardtingimustes Vm = 22,4 l Osarõhkude (partsiaalrõhkude) seadus (J.Dalton, 1801): gaasisegu üldrõhk (P) võrdub kõikide komponentide osarõhkude (pi) summaga . P = p1 + p2 + … pn = pi Osarõhk - rõhk, mida segukomponent omaks, kui ta (antud t-ril) üksinda täidaks segu koguruumala. Reaalgaasid - Erinevalt ideaalgaasist on kõik reaalgaasid muudetavad vedelateks ja tahketeks - küllalt kõrgel rõhul ja madalal t-l. Reaalgaasidel esineb kriitiline olek, millele vastavad igale gaasile iseloomulikud kriitilised parameetrid: Tk, Pk, Vk Kriitilises olekus kaob faasidevaheline eralduspiir (erinevus gaas-vedelik kaob). Amorfsed ained - kristallivõre puudub, kuid omavad (praktil.) kindlat kuju (silikaatklaas, pigi, paljud org. polümeerid) Vedelad kristallid - omaduste anisotroopsus (vedelikud, kuid säilinud kaugmõju elemendid. Kristallilisus on tahke aine oleku vorm, milles aineosakesed (molekulid,
p2 Avaldis: Lt = V * dp , ka need valemid mis joonisel on. p1 17. Siseenergia mõiste ja mõõtühik. Ideaalgaasi ja reaalgaasi siseenergia mat. avaldised. Siseenergia gaasi molekulide liikumise energia(U) [J] Ideaalsel gaasil Kineetiline siseenergia, sest pot. Siseenergia on 0 : mw 2 3 U = U kin = N = NkT , kus k on boltzmanni konstant 2 2 Reaalgaasidel Kineetilise ja potentsiaalse siseenergia summana: U = U kin +U pot 18. Termodünaamika I seaduse sõnastus ja matemaatilised avaldised. Termodünaamika esimeseks seaduseks on energia jäävuse seaduse erijuhtum, mida rakendatakse ainult soojuslikel juhtudel. Termodünaamika I seaduse matemaatilise kuju saame siis kui arutleme järgmiselt. Olgu meil gaas: mahuga V, massiga M, rõhuga P, temperatuuriga T. Juhime gaasile juurde mingisuguse elementaarse soojushulga dQ siis
p2 Avaldis: Lt V * dp , ka need valemid mis joonisel on. p1 17. Siseenergia mõiste ja mõõtühik. Ideaalgaasi ja reaalgaasi siseenergia mat. avaldised. Siseenergia gaasi molekulide liikumise energia(U) [J] Ideaalsel gaasil Kineetiline siseenergia, sest pot. Siseenergia on 0 : mw 2 3 U U kin N NkT , kus k on boltzmanni konstant 2 2 Reaalgaasidel Kineetilise ja potentsiaalse siseenergia summana: U U kin U pot 18. Termodünaamika I seaduse sõnastus ja matemaatilised avaldised. Termodünaamika esimeseks seaduseks on energia jäävuse seaduse erijuhtum, mida rakendatakse ainult soojuslikel juhtudel. Termodünaamika I seaduse matemaatilise kuju saame siis kui arutleme järgmiselt. Olgu meil gaas: mahuga V, massiga M, rõhuga P, temperatuuriga T. Juhime gaasile juurde mingisuguse elementaarse soojushulga dQ siis
annaabi.ee 
