(1) oma omaduste ehk tunnuste ehk atribuutide kaudu, (2) oma prototüüpide kaudu, (3) oma näidiste kaudu, (4) oma mudelite kaudu ja (5) nende mõistete kohta esitatavate arvamuste või tehtavate oletuste kaudu. Mõistete esimesed omadused on definitsioonilised tunnused, mis määratlevad mõiste kuulumise antud mõistete gruppi. Formaalloogikas defineeritakse mõiste oluliste tunnuste kaudu reaaldefinitsiooni abil.Teiseks iseloomustavad mõisteid iseloomulikud ehk prototüüpilised omadused. Seda laadi defineerimine kannab formaalloogikas nominaaldefinitsiooni nime. Näidiste, mudelite ja arvamuste kaudu mõisteid ei defineerita, vaid kirjeldatakse, iseloomustatakse, näidatakse, võrreldakse ja eristatakse. Näited: (1) Definitsioon atribuutide kaudu: Inimene on kõrgeima arengutaseme saavutanud elusolend Maal,
üheselt määratleda. Läbi aegade on loogikas kasutusel olnud mitmesuguseid definitsiooni käsitlusi ja liigitusi ning vanade vaidluste kaja ulatub tänaseni. Eri loogikaõpikutes võib definitsioonide liigitamine näha välja vägagi erinev. Loogikakirjanduses esineb definitsioonide tüüpe, millest meil pole siiani juttu olnud, kusjuures nende käsitlemine pole alati. Ühe levinud hoiaku järgi, mis esineb läbivalt ka õiguskirjanduses, tuleb eristada reaaldefinitsiooni ja nominaaldefinitsiooni, kusjuures sageli arvatakse, et reaaldefinitsioon on klassikalise definitsiooni sünonüüm ja nominaaldefinitsioon on midagi sätestava definitsiooni laadset. 2.4 LIIGITAMINE 3.4. LIIGITAMINE Liigitamine on teadustes väga levinud protseduur. Mingi termini analüüsi käigus tuleb selle maht jagada osadeks (st teostada liigitus), neid omakorda analüüsida ning siis lõpuks saadud info kokku sünteesida
määratleda. Läbi aegade on loogikas kasutusel olnud mitmesuguseid definitsiooni käsitlusi ja liigitusi ning vanade vaidluste kaja ulatub tänaseni. Eri loogikaõpikutes võib definitsioonide liigitamine näha välja vägagi erinev. Loogikakirjanduses esineb definitsioonide tüüpe, millest meil pole siiani juttu olnud, kusjuures nende käsitlemine pole alati. Ühe levinud hoiaku järgi, mis esineb läbivalt ka õiguskirjanduses, tuleb eristada reaaldefinitsiooni ja nominaaldefinitsiooni, kusjuures sageli arvatakse, et reaaldefinitsioon on klassikalise definitsiooni sünonüüm ja nominaaldefinitsioon on midagi sätestava definitsiooni laadset. 2.4 LIIGITAMINE 3.4. LIIGITAMINE Liigitamine on teadustes väga levinud protseduur. Mingi termini analüüsi käigus tuleb selle maht jagada osadeks (st teostada liigitus), neid omakorda analüüsida ning siis lõpuks saadud info kokku sünteesida
annaabi.ee 
