Seose pöördseoseks nimetatakse seost -1×, mis saadakse järjestatud paarides olevaid elemente ümber vahetades, ehk -1={(,) | (,)}. Teisisõnu, -1 . Igal seosel on olemas pöördseos. Kui on seos hulgal , siis on seda ka -1. Kui on seos hulgast hulka , siis -1 on seos hulgast hulka . On ka lihtne näha, et (-1)-1= Näide 4. Olgu ={(1,5),(2,6),(3,7),(3,8)}. Siis -1={(5,1),(6,2),(7,3),(8,3)}. Näide 5. Olgu == ja reaalarvudel defineeritud range järjestuse seos <, s.o. = {(,)| <}. Siis -1={(,) | (,)}={(,) | < }={(,) | > }, st seose < pöördseos on seos >. Seoste × ja × korrutiseks ehk kompositsiooniks nimetatakse seost ×, kus ={(,) | nii, et (,)(,)}. Sarnaselt eespool olevatele definitsioonidele, võime kahe seose korrutise definitsiooni tingimuse esitada ka kujul () (). Erijuhul, kui ja mõlemad on seosed hulgal , on ka nende korrutis seos samal hulgal . Lause 1. Kui ×, × ja ×, siis i. ()-1=-1-1; ii
elementide järjenumbritega 0 11. Kolmest arvust koosnevat listi kasutatakse tüüpiliselt punkti asukoha määramiseks ruumis (listi elemente tõlgendatakse X-, Y- ja Z-koordinaati- dena; tasapinnalisel juhul piisab ka kahest arvust). Listi elementideks tohivad olla omakorda listid, mis annab võimaluse moodustada listide hierarhiat. Listi koosseisu kuuluvad täisarvud on lubatud lõigult [32768, 32767]. Reaalarvudel peab olema nii täis- kui ka murdosa, mille eraldajaks on punkt. Seega ei või kirjutada .5 ega 5., vaid tuleb kirjutada vastavalt 0.5 ja 5.0 (enamasti võib kirjutada 5. asemel lihtsalt 5). Reaalarvudesse puutuv kitsendus kehtib ainult AutoLISP-keelsetes protseduurides, tavalisel käsurealt sisestamisel ei ole vaja sellest kinni pidada. Negatiivse arvu ette pannakse miinusmärk, seevastu positiivse arvu ette plussmärki panna ei tohi. Listi
nii pluss kui ka miinus ühega. Samuti ei ole üksühene vastavus kolmnurga pindala, kuna mitmel erineval kolmnurgal võib ju olla täpselt sama pindala. Pöördfunktsioone saame siiski tihti defineerida, kui kitsendame oma vahemikku või teisisõnu teeme mõned valikud. Näiteks võiksime ruutfunktsiooni pöördfunktsiooni defineerida nii, et valime alati positiivse ruutjuure. Sel juhul vaataksime ruutfunktsiooni justkui ainult positiivse- tel reaalarvudel defineeritult. Tema pöördfunktsiooni leidmiseks peaksime just- kui - ja -telje rollid ära vahetama. Nüüd jookseb funktsiooni argument mööda -telge ning funktsiooni väärtus mööda -telje posiitivset osa. 69 Kaval viis sellest mõtlemiseks on järgmine: pöördfunktsiooni leiame täpselt siis, kui peegeldame graafikut sirgest : funktsioon
annaabi.ee 
