Reaal mõiste | Sõnu seletav sõnastik

0

Reaalaaja süsteem on eriotstarbeline süsteem, kus protsessori tegevusele ja andmete liikumisele on kehtestatud ajalised piirangud Näitekr konveieri robotid, tööstusprotsessi juhtimine, lennuki ja raketi juhtimine, koduautomaatika Eristatakse kahte tüüpi # Jäigad # Paindlikud Multiprotsessor Multiprotsessorsüsteemi nimetatakse ka paralleelsüsteemiks Protsessorid jagavad siin ühist siini ühist süsteemi kella mälu välisseadmeid Töö on organiseeritud sümmeetriline töö asümmeetriline töö

Operatsioonisüsteemide aluste konspekt

0

Reaalgaas – gaas, mille molekulidel on ruumala ning molekulide vahel üritada ballooni parandada. toimivad van der Waalsi jõud peita ballooni kahjustusi. balloonis gaase segada. 32. Atmosfääri koostis gaasi ühest balloonist teise juhtida. kõrvaldada ballooni, mis ei ole teie oma. kasutada regulaatorite või voolikute ühendamisel adaptoreid, mis ei ole vastava gaasi jaoks heaks kiidetud.

Mateeria, ained, materjalid

0

Reaalarvu b nimetatakse jada (1.1) piirv¨¨rtuseks, aa kui ∀ ε > 0 korral leidub niisugune jada indeks N , et niipea, kui n > N , siis |yn − b| < ε. Deﬁnitsiooni kohaselt on reaalarv b jada (1.1) piirv¨¨rtuseks, kui ∀ ε > 0 aa korral on v˜imalik leida niisugune jada liige, p¨rast mida on k˜ik jada liikmed o a o reaalarvule b l¨hemal kui ε a Deﬁnitsioonis esitatud tingimuse |yn −b| < ε saab esitada −ε < yn −b < ε

Lembit Pallase materjalid

0

Reaalintress - saadakse nominaalintressist inflatsioonimäära lahutamise teel reaalinvesteering - investeering reaalvarasse ehk näiteks kinnisvarasse, tootmisseadmetesse jne reaalne SKP - näitab SKPd püsivates hindades, st nominaalset SKPd on korrigeeritud baasaasta hinnaindeksiga realiseerimise printsiip - raamatupidamises rakendatav printsiip, kus tulud arvestatakse realiseerimise momendil või lepingus fikseeritud perioodi(de) kohta.

Majandusterminid

0

Reaalarvu absoluutvaartusel on jargmised omadused: 1◦ |a| 0; 2 ◦ |−a| = |a| ; 3 ◦ |a| a; 4◦ |a| −a; 5◦ |a| − |b| |a + b| |a| + |b| ; 6 ◦ |a| − |b| |a − b| |a| + |b| ; 7◦ ||a| − |b|| |a + b| ; 8 ◦ ||a| − |b|| |a − b| ; 9◦ |ab| = |a| |b| ; 10 ◦ a = |a| ; b |b| 11◦ |a| b ⇔ −b ≤ a b (b 0) ; 12◦ |a| < b ⇔ −b < a < b (b > 0) . ¨ G. Tamberg (TTU) YMM3731 Matemaatilne analuus I ¨¨ 8 / 25 Reaalarvud ¨ Umbrused

Matemaatiline analüüs terve konspekt

0

Reaal - ja imaginaarosad peavad olema vastavalt v˜rdsed o α2 − β 2 = −15 2αβ = −8 M˜lemad v˜rrandid t˜stame ruutu o o o (α2 − β 2 )2 = 225 α4 − 2α2 β 2 + β 4 = 225 =⇒ (2αβ)2 = 64 4α2 β 2 = 64 Liidame saadud v˜rrandid o α4 − 2α2 β 2 + β 4 + 4α2 β 2 = 225 + 64 =⇒ (α2 + β 2 )2 = 289 √ =⇒ α2 + β 2 = 289 = 17 Teine juur (−17) ei k˜lba, sest α2 + β 2 ≥ 0. Moodustame uue o

Konspekt

0

Reaalinvesteering - on rahamahutus, mis on tehtud ettevõtte põhivara suurendamiseks, põhi- ja käibekapitali suurendamiseks , sisseseade ja kaubavaru soetamiseks . 2.Finant – ehk portfelliinvesteering – on rahamahutus dokumentidesse (aktsia , väärtpaber) 3.mitteainelised investeeringud- on kulutused koolitusse, uurimus ja arendustöö toetamiseks , nähtamatu kapitali soetamiseks , samuti keskkonnakaitseks kasutatud varad,

Ökonoomika põhikursuse eksam küsimused/vastused

0

Reaalinvesteering - investeering reaalvarasse ehk näiteks kinnisvarasse, tootmisseadmetesse jne sisemajanduse koguprodukt (SKP) - riigis aasta jooksul loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses sisemine kogutoodang, SKT - riigis loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses SKP ühe elaniku kohta - saadakse, kui jagatakse aasta jooksul loodud SKP riigi rahvaarvuga

Kohustuslikud majandusterminid

0

Reaalkapital – tootmises kasutatavad masinad ja seadmed, tooraine ja muud mitterahalised vahendid; vt ka finantskapital reaalne näitaja – majandusnäitaja (SKP, palk jms), kus hinnataseme muutused on kõrvaldatud; vt ka nominaalne näitaja referendum ehk rahvahääletus – otsese demokraatia tänapäeva põhivahend, kus hääleõiguslikud kodanikud saavad hääletada mingi kindla küsimuse poolt või vastu

Põhimõisted

0

Reaal - ja ISIKLIKUD SERVITUUDILEPINGUD- kasutusvalduse lepingud, isikliku kasutusõiguse lepingud (AÕS § 172-228) HOONESTUSÕIGUSE LEPING- hoonet ehitada võõral kinnisasjal OSTUEESÕIGUSE LEPING – asjaõiguslik ostueesõigus igakordse omaniku kasuks HÜPOTEEGI ehk PANDILEPINGUD- kelle kasuks on pant seatud ,on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel

Lepinguõigus

0

Reaalajasüsteemid on täpsemal vaatlusel tegelikkuse uus komponent (s.o. mitte mudel, ega ka mitte mudeli mudel), mis toimib iseseisvalt reaalses maailmas, on interaktsioonis teda ümbritsevate reaalse maailma osadega ja võib aktiivselt mõjutada viimaste käitumist. Reaalajasüsteem koosneb tegelikku maailma sisseehitatud arvutist, andurite ja täiturite võrgust, ja programmidest.

SRT Kontrolltöö vastused 2011 sügissemestril

1

Reaalarvu absoluutväärtus - |a| = a kui a ≥ 0 −a kui a < 0 Reaalarvu a absoluutväärtust |a| võib tõlgendada kui punkti a ja nullpunkti vahelist kaugust arvteljel.

Matemaatiline analüüs KT1 vastused

0

Reaalarvude hulk on kinnine liitmise, lahutamise, korrutamise ja jagamise (v.a. 0) suhtes. Reaalarvude hulk on pidev (arvud katavad kogu arvtelje). Reaalarvude hulk ja arvtelje punktide hulk on üks-ühes vastavuses (igale arvule vastab üks punkt arvteljel ja igale punktile vastab üks arv). −9 ei lahendu reaalarvude hulgas (vastus on „-3i“).

Arvuhulgad

0

Reaal - või loodusteadusliku suunas süvendatakse edasi viivas „autos“ istuda juhi istmel, mitte lihtsalt kaasa sõita selle õpilase huvi loodus- ja reaalainete vastu, antakse põhjalikum ette- kõrvalistmel, st lasta ennast edasi vedada kellegi poolt paika pandud valmistus matemaatikas, füüsikas, keemias, bioloogias.

Eesmärgista enda edasiõppimine

1

Reaalarvu absoluutväärtus - nimetatakse järgmist mittenegatiivset reaalarvu: |a| = a kui a ≥ 0 −a kui a < 0 . Absoluutväärtuste omadused:

Matemaatiline analüüs I

0

Reaalkogum - mitu tegu + mitu koosseisu (murdis korterisse sisse, varastas teleka, müüs selle hiljem maha) Objektiivne koosseis- seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg (§12 lg2) Objektiivne omistamine- tegu, mis on omistatav objektile

Karistusõiguse mõisted

1

Reaalarv – lõpmatu kümnendmurruna esitatav arv. 73. Risttahukas – püstprisma, mille põhjad on ristkülikud.

Matemaatika mõisted

1

Reaalkapital - ei ole loodusandvaid sõltub ettevõtjate oskusest olemasolevaid tootmistegureid kombineerida.

Ühiskonna järelvalve ja majandamine

0

Reaalarvu - kiirusvektori moodulit, märgiga reaalarvu - kui keha liigub mööda sirget vm. joont ning sellel joonel on kokku lepitud "positiivne suund". Liikumisvõrrandi esimest tuletist aja järgi nimetatakse kiiruseks (hetkkiirus). See näitab, kui kiiresti liigub keha antud ajahetkel.

Füüsika eksam inseneri erialadele

1

Reaalkapital – tootmises kasutatavad masinad ja seadmed, tooraine ja muud mitterahalised

Majanduse konspekt

0

Reaalarvu a nim. funktsiooni f(x,y) piirväärtuseks piirprotsessis (x,y)→(xo , y0 ); kui mistahes ԑ ˃0 korral leidub selline kus 𝜆 = ⃗⃗ 2 . Skalaarkorrutamise definitsioonist järeldub, et 𝑎⃗ − 𝜆𝑏⃗⃗ =→, s.o vektorid 𝑎⃗ ja 𝑏⃗⃗ on kollineaarsed.

Matemaatiline analüüs II 2. kollokviumi spikker

0

Reaalarvu b2 nimetatakse funktsiooni f (x) parem- poolseks piirv¨artuseks piirprotsessis x → a, kui ∀ b2 umbruse (b2 − ε; b2 + ε) a¨ ¨ korral ∃ a parempoolne umbrus (a; a + δ), et kui x ∈ (a; a + δ), siis f (x) ∈ ¨ (b2 − ε; b2 + ε). T¨histatakse

Lembit Pallase materjalid

0

Reaalarvud on järjestatavad suuruse järgi, s. o. iga kahe reaalarvu x ja y kohta kehtib parajasti üks seostest: x < y, x = y, x > y. 8 Kompleksarvud Võrrandil x2 + 1 = 0 pole lahendit reaalarvude vallas, kuna − 1 pole reaalarvude vallas defineeritud.

Arvuhulgad loeng 1

0

Reaalarvude hulk on pidev (arvud katavad kogu arvtelje). Reaalarvude hulk ja arvtelje punktide hulk on üks-ühes vastavuses (igale arvule vastab üks punkt arvteljel ja igale punktile vastab üks arv). −9 ei lahendu reaalarvude hulgas (vastus on „-3i“).

Keskkooli matemaatika raudvara

0

Reaalarvu b nimetatakse funktsiooni f (x) piirv¨¨rtuseks aa piirprotsessis x → a, kui iga b umbruse (b − ε; b + ε) korral leidub a niisugune ¨ umbrus (a − δ; a + δ), et kui x ∈ (a − δ; a + δ), siis f (x) ∈ (b − ε; b + ε).

Lembit Pallase materjalid

0

Reaalgaas eallgaaside on gaasi molekulide vahel van der Waasi vahel on elektrostaatiline ja sidet nim.IOON-sidemeks. Selline si- na. Reaktsiooni võrrandite põhjal saab teha mitmesuguseid arvut- jõud ja gaasi molekulid omandavad ruumala.

Keemia eksami spikker

0

Reaalinvesteeringute puhul on objektiks mingisugune materiaalne või immateriaalne vara (maa, tehaste sisseseade jne.). Finantsinvesteeringute objektiks on seevastu mitmesugused rahalisi õigusi ja kohustusi sisaldavad lepingud.

Rahanduse aluste kontrolltöö vastused

0

Reaalfooliumisüsteem - kinnistu kui niisuguse aluseks võtmise korral peetakse registrit kinnistute järgi ja sel juhul näidatakse ära nn vahelduva koosseisuna igakordselt õigustatud subjektid.

Asjaõigus

0

Reaalajasüsteemid on tegelikkuse uus komponent, mis toimib iseseisvalt reaalses maailmas, on interaktsioonis teda ümbritsevate maailma osadega ja võib aktiivselt mõjutada nende käitumist.

Sissejuhatus Reaalajatarkvaratehnikasse

0

Reaal - ja loodusteadused. Kartograafia (maa-alade kaardistamine) Al Idiris; meditsiin (Ibun Sina entsüklopeedia); astronoomiakoolid, tähetornid; araabia numbrid Indiast.

Euroopa poliitiline kaart keskajal, linnad, kultuur

0

Reaalaja operatsioonisüsteemid on enamasti kasutusel arvutisüsteemides, mille peamine ülesanne on juhtida mingisuguseid väliseid seadmeid ja protsesse ning kus on esmatähtis reageerimise aeg.

Operatsioonisüsteemid

0

Reaalarv a on määratud, kui on teada eeskiri tema täiskoha ja iga kümnendkoha leidmiseks. Praktikas kasutatakse irratsionaalarvude asemel nende ratsionaalarvulisi

Matemaatiline analüüs I - kordamine eksamiks

0

Reaalarvu nagu – 1 või –4 või –100. Seega ei ole võimalik negatiivsetest arvudest reaalarvulist ruutjuurt ega ühtegi teist paarisarvulist juurt võtta.

Matemaatika - Õhtuõpik

0

Reaalarvu b nimetatakse funktsiooni f (x) piirv¨¨rtuseks aa piirprotsessis x → a, kui ∀ ε > 0 korral ∃ niisugune δ > 0, et kui |x − a| < δ,

Lembit Pallase materjalid

0

Reaal - , Kolmandaks nõuaksid korporatsioonid oma maksude ning amortisatsiooni arvutamist mitte nominaalse, vaid reaalse kasumi põhjal.

Loeng 9 - Inflatsioon

0

Reaal - või mõttelist osa. Riigile kuuluvat maad saab hüpoteegiga koormata kas Vabariigi Valitsuse või Riigikogu komisjoni otsusel.

Tsiviilõiguse kordamisküsimused eksamiks!

0

Reaalarvu b nimetatakse jada (1.1) piirv¨¨rtuseks, aa kui iga umbruse (b − ε; b + ε) korral leidub niisugune jada indeks N , et niipea

Lembit Pallase materjalid

0

Reaalgaasis on küll molekulide vastastikune toime nõrk, kui siiski nii suur, et ideaalgaasi iseloomustavad omadused enam ei kehti.

Küsimused gaaside ja molekulaarkineetilise teooria kohta

0

Reaalaja - operatsioonisüsteemi iseloomulik omadus on, et operatsioonisüsteem peab andma kindla aja jooksul õige vastuse.

Operatsioonisüsteemid

0

Reaalkogumiga on tegu siis, kui loomuliku elukäsitlemise järgi on tegu mitme teoga, aga õiguslikult nähakse asja ühe teona.

Karistusõiguse konspekt

0

Reaalarvu absoluutväärtus ehk moodul. Positiivseid ja negatiivseid täis- ning murdarve koos arvuga null nimetatakse ratsionaalarvudeks.

Matemaatilise analüüsi (I) I osaeksami teooriaküsimused

0

Reaal - ajas informatsiooni terviseolukorra kohta ravi jooksul võib kasutada personaalsete soovituste tegemisel.

KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL

0

Reaalajasüsteeme nimetatakse töövõimet säilitavalt riknevateks ehk siis järk-järgult riknevaks reaalajasüsteemiks.

SRT Kontrolltöö vastused 2011 sügissemestril

0

Reaalarvu absoluutväärtuseks nimetatakse mittenegatiivset reaalarvu, mis rahuldab tingimusi |x| = x,kui x≥0 ja |x| = -x,kui x< 0.

Matemaatika mõisted

0

Reaalajasüsteemid on maailmas laialdaselt kasutatavad süsteemid, mis teevad elu mugavamaks, ohutumaks ja lihtsamaks.

Reaalajasüsteemid

0

Reaal - ehk prediaalservituudid-servitutes praediorium-üks maatükk on koormatud teise maatüki kasuks.

Asjaõigus 6. peatükk

0

Reaalarv – kõik ratsionaal- ja irratsionaalarvud (mitteperioodilised lõppmatud kümnendmurrud) kokku.

Füüsika eksam inseneri erialadele

0

Reaalarvu a nimetatakse kompleksarvu a + ib reaalosaks ja reaalarvu b selle kompleksarvu imaginaarosaks.

Füüsika eksami konspekt

0

Reaaldefinitsioon on loogiline operatsioon, milles tuuakse välja mõistes peegelduva eseme olulised tunnused.

Loogika

0

Reaalgaas – gaas, mille molekulidel on ruumala ning molekulide vahel toimivad van der Waalsi jõud.

Eksami kordamisküsimuste vastused

0

Reaalgaas – gaas, mille molekulidel on ruumala ning molekulide vahel - peita ballooni kahjustusi.

Keemia ja materjaliõpetus: eksami kordamisküsimused vastustega

0

Reaalarvude hulk on kinnine liitmise, lahutamise, korrutamise ja jagamise (v.a. jagamine nulliga) suhtes.

MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE

-1

Reaalarvu absoluutväärtuseks nimetatakse järgmist mittenegatiivset arvu |a|= a, kui a 0, -a, kui a<0 c. Loetleda absoluutväärtuse omadused |-a|=|a|; |ab|=|a|*|b|; |a+b||a|+|b|;|a-b||a|-|b| d. Reaalarvude ja lõpmatuste ümbrused d.i. Reaalarvu a ümbruseks nim suvalist vahemikku (a-,a+), kus on ümbruse raadius.

Matemaatiline analüüs I kontrolltöö

0

Reaalarvude hulk on kinnine liitmise, lahutamise, korrutamise ja nullist erineva arvuga jagamise suhtes.

Reaalarvud ( slaidid )

0

Reaalfilter on realiseeritav, aga üleminekud läbilaskeriba ja tõkkeriba vahel on alati sujuvad.

Elektroonika

0

Reaalarv vahemikus - 1.8 x 10308 ... 1.8 x 10 308. Neid võib esitada tavalises vormingus: täisosa.

Programmeerimine PHP

0

Reaalgaasides on gaasimolekulide vahel van der Waasi jõud ja gaasi molekulid omavad ruumala.

KEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED

0

Reaalarvust on reaalarv. Ülesannete lahendamisel on vaja teada tehetes osalevate liikmete

Reaalarvud ( slaidid )

0

Reaalgaas – gaas, mille molekulidel on omaruumala ja molekulide vahel on vastasmõjud.

Keemia ja materjaliõpetus kokkuvõte

0

Reaalgaasid – Looduses esinevad gaasid, mille omadused erinevad ideaalgaaside omadest.

Soojustehnika eksamiküsimused (vastused)

0

Reaalarvude hulk - Irratsionaalarvud koos ratsionaalarvudega moodustavad reaalarvude hulga.

Elementaarmatemaatika 1. teooria

0

Reaalinvesteering – investeering reaalvarasse, näiteks kinnisvarasse, tootmisseadmetesse.

Säästud ja investeerimine konspekt

0

Reaalarvude hulk on kinnine liitmise, lahutamise, korrutamise ja jagamise (v.a. 0) suhtes.

Keskkooli matemaatika raudvara

0

Reaalajasüsteemid – tegelikkuse uus komponent – toimib iseseisvalt reaalses maailmas.

RAS operatsioonisüsteemid - reaalajalised tuumad

0

Reaalgaasidel – Kineetilise ja potentsiaalse siseenergia summana: U = U kin +U pot

Soojustehnika eksamiküsimused (vastused)

0

Reaalgaas - selline gaas, kus molekulidel on ruumala ja nad on vastastikmõjus.

Keemia alused eksami kordamisküsimuste vastuseid.

0

Reaal ehk prediaalservituudid ja 2.Isiklikud ehk personaalsed servituudid.

Rooma Eraõigus

0

Reaalaja - andmebaasid, warehouses, eritüübiliste andmebaaside kompleksid.

Masina kasutajaliides

0

Reaalarvud – hulk R, koosneb kõikidest ratsionaal- ja irratsionaalarvudest

Matemaatiline analüüs I - kordamine eksamiks (ainekava järgi koostatud konspekt)

0

Reaalarvude hulk on pidev: igale punktile arvteljel vastab parajasti üks reaalarv.

Arvuhulgad loeng 1

0

Reaalaladel on eeldusteks, et sellesse seltskonda ülepea pürgima hakata.

Ekspertsüsteem erialase spetsialiseerumise valimiseks

0

Reaalgaas - molekulidel on omaruumala; molekulide vahel on vastasmõjud.

Keemia ja materjaliõpetuse eksami kordamisküsimused

0

Reaalarvude hulk on ratsionaalarvude hulga ja irratsionaalarvude hulga ühend.

Keskkooli matemaatika raudvara

0

Reaalarvude hulk on lõpmatu hulk, milles pole vähimat ega suurimat arvu.

Arvuhulgad

0

Reaal - , humanitaar-, tehnika-, põllumajanduslik- jne haru.

Õppekavad ja õpikud koolimatemaatikas

0

Reaalarvude hulk on suurem (võimsam) kui positiivsete täisarvude hulk.

Sissejuhatus infotehnoloogiasse eksami sooritamiseks

0

Reaal – liikmeskond omandi või ettevõtte asukoha järgi.

Õiguse entsüklopeedia konspekt (kõik loengud)

0

Reaalgümnaasium - 7 klassilistes koolides pandi rõhku loodusteadusele

Rahvuslik liikumine

0

Reaalgaasi molekulidel on omaruumala; molekulide vahel on vastasmõjud.

Keemia ja materjaliõpetus

0

Reaal - ja loodusteaduste aladel õppijate osakaalu.

Tööturg ja hõivepoliitika

0

Reaalinvesteeringute maht on 1993. aastal (võrreldes 1992.a.) kasvanud.

Eesti Vabariik Aastal 1991-1994

0

Reaalaja operatsioonisüsteem on süsteem reaalajasüsteemi rakendustele.

Reaalajasüsteemid

0

Reaalarv – kõik ratsionaal- ja irratsionaalarvud.

Testi küsimused-vastused 1.-10. loeng

0

Reaalarvuline väärtus – arvväärtus e moodul e vektori pikkus.

Füüsika teemade konspekt

0

Reaalkool – õpilased kuni üheksanda klassini

Kurjus Jan Gillou

0

Reaalajasüsteemis on need variandid korraga kasutusel.

Reaalajasüsteemid

0

Reaalelu tasand – ideestik põhineb elust endast.

Põrgupõhja uus vanapagan

0

Reaalkapital - kõik millel on füüsiline keha

Majanduse konspekt

0

Reaal - ja finantsinvesteeringuteks.

Finantsjuhtimise kordamisküsimused vastustega

0

Reaal - OPTSIOONID Tulusus FUTUURID

Säästmine ja investeerimine

0

Reaalarvude hulk on järjestatud lõpmatu hulk

Reaalarvud ( slaidid )

0

Reaalaja operatsioonisüsteemil on arenenud algoritmi skeem.

Reaalajasüsteemid

0

Reaal - või loodusteaduserialal

Miks õpitakse rohkem humanitaaraineid kui reaalaineid

0

Reaal - ja finantsinvesteeringud

Säästmine ja investeerimine

0

Reaalarvude hulk on järjestatud ja pidev.

X klassi matemaatika lühikonspekt

0

Reaalarvu saamiseks on käsklus NextDouble.

C# materjal

-1

Reaalinvesteeringud on rahapaigutused reaalsesse varasse, näiteks kinnisvarasse, tootmisseadmetesse jne. Finantsinvesteeringud on rahapaigutused finantsvaradesse ehk väärtpaberitesse.

Ettevõtluse konspekt

-1

Reaalintress on hüviste väärtuses väljendatud määr, mis ligikaudu võrdub nominaalintressimäära ja inflatsioonimäära vahega.

Mikro-makro Lühikonspekt eksamiks loengumaterialide järgi

-1

Reaalaeg kõnekeeles tähendab suhtlemine reaalajas suhtlemist arvuti vahendusel. Tegelikkuses võtab aga ka see aega.

Õiguse üldteooria õppematerjal

-2

Reaalintress – saadakse nominaalintressist inflatsioonimäära lahutamise teel

Lõpueksami baasainete märksõnad- vastused