7 keskkonna bakterite vohamiseks. Kui põieinfektsioonid levivad edasi neerudele, võib tekkida armistumine. (Brewer 2009: 20). 4.5 Diabeetiline neuropaatia Diabeetiline neuropaatia ehk närvisüsteemi muutused on diabeedi üks klassikalisemaid tüsistusi, mis avaldub elu jooksul enamikul diabeetikutel. Kui veresuhkur on pidevalt kõrge ja diabeetikul puudub hea ravitasakaal, kahjustuvad pikapeale närvid ja need ei suuda enam piisavalt tõhusalt signaale edasi anda. (Rajasalu 2009: 742-743). Esimesena halveneb tavaliselt nahatundlikkus (nahk tundub ,,ära surevat" või on tuim või on tundlikkus täiesti ära kadunud) ja alles seejärel lihaste talitlus( lihasekrambid ja lihaste nõrkus) (Birkenfeldt jt 2005: 70). ,,Kõige tavalisemateks sümptomiteks on kõrvetus- ja torkamistunne ning
seepärast tuleb raseduse ajal veresuhkur hoida tingimata normis. Emal võib probleem sünnitusega laheneda, enamasti see nii on, kuid suur tõenäosus on haigestuda diabeeti tulevikus. Selle vältimiseks on oluline hoida kehakaal normis, toituda tervislikult ja aktiivselt liikuda. Diabeedi hilistüsistused Diabeediga kaasnevate haiguste ehk hilistüsistuste all mõistetakse kaua kestnud ja halva suhkrutasakaaluga diabeedi põhjustatud häireid mõningate elundite talitluses. Kui diabeedi ravitasakaal on pidevalt hea, saab elundimuutuseid peaaegu täielikult vältida. Tänapäeval on võimalik diabeeti nii tulemuslikult ravida, et raskete elundimuutuste 6 tekkimist ei pea kartma. Tuleb siiski meeles pidada, et hoolika raviga peab alustama kohe pärast haigestumist ning ebaõnnestunud ravi korral võivad muutused ikkagi tekkida.
annaabi.ee 
