Näide viimaste poolt saavutatust on seotud AIDS-ga. HIV-viirusest hakati rääkima 1980. aastatel, mil teadusmaailmale selge polnud, millega tegu, kas peaksid tegelema asjaga veneroloogid, sotsioloogid, epidemioloogid, viroloogid, rahvatervishoiuspetsialistid, politsei jne... Arstkond kasutas venitamistaktikat. Aktiivsust näitasid üles pigem haiged (People-With-Aids, PWA), lähtudes toona jalgu alla saavast gay-pride jm liberaalsetest suundumustest. Patsiendid asusid tegelema ravimipoliitikaga. THE END Kordamisküsimused · ,,Vanadus" ja ,,vabadus" · Haiguse mõiste laienemine (vt ka: peatükk elust ja surmast) ning vastuolud, mis iseloomustavad 20. sajandi meditsiini 26 Nende lemmikteemaks oli nn biopower (biovõim / biopoliitika). Mõisted võttis 20. sajandi teisel poolel kasutusele prantsuse filosoof Michel Foucault. Need tähistavad võimu (riigi) tehnoloogiaid, kontrollimaks üksikindiviidide seksuaalsusele, fertiilsusele,
mõtte laiemaks avamiseks. 1980. aastate alul polnud teadusmaailmale selge, millega on tegu, kas peaksid tegelema asjaga veneroloogid, sotsioloogid, epidemioloogid, viroloogid, rahvatervishoiuspetsialistid, politsei jne... Arstkond kasutas mõnes mõttes venitamistaktikat. Aktiivsust näitasid üles pigem haiged (People-With-Aids, PWA), lähtudes toona jalgu alla saavast gay-pride jm liberaalsetest suundumustest. Patsiendid asusid tegelema ravimipoliitikaga. AIDS andis ka selge märgi, et inimkeha on muutumas omandiobjektiks. Sellele aitasid kaasa levivad keha-kultuse fenomenid, alates body-building'ust ja lõpetades plastilise kirurgiaga. Siit lähtuv tervisekultus toob käibesse tagasi kõikvõimalikud traditsioonilise meditsiini, new-age jne meetodid. Tulevad tagasi ka tabud (vähk) ja positiivsed stigmad (AIDS). Keha juurest võib minna edasi juba küsimuseni, kes omab hinge (elu). Tõsiseks probleemiks kaasajal on saanud meditsiinieetika
annaabi.ee 
