Sigmund Freud
Tavaliselt on need sellised kogemused, mis lapse arvates võiksid esile kutsuda
pahameele ning on, Freudi arvates eluliselt, seotud lapse seksuaalse identiteediga
ühe või mõlema vanema suhtes. Freudi teooria teine element keskendub
eraldiseisval empiirilisel (kogemustel põhineval) väitel, et välja tõrjutud mälestused
on psühholoogiliste lõhestumiste, eriti närvihaiguste, põhjused. Sellest lähtuvalt
defineerib Freud psühhoanalüüsi kui ,,meditsiiniliselt haigete ravimetoodikat".
Üks kriitik on juhtinud tähelepanu asjaolule, et see on üks ülimalt ebatavaline
ravivorm, sest peale vestlemise ei toimu arsti ja patsiendi vahel midagi muud. Arsti
,,ravi" seisneb patsiendi välja tõrjutud mälestuste esilekutsumises ning nende kohta
küsitud küsimustele saadavate vastuste tõlgendamises. See on pannud kriitikud, eriti
Popperi, kahtlema Freudi metoodika teaduslikus taustas. Kuna arstipoolne