KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL
Riietumiseks oli rannakarjamaale paigaldatud lihtne hurtsik. (Raik 1958: 12)
29
1889. aastal Pärnu kuurordi esimese raviasutuse munipalitseerinud linnavalitsus
koosnes peamiselt sakslastest ja nende mõjul otsiti arenguideid ümberkaudsetest kuuror-
tidest ehk tänapäeva mõistes käidi ühel õppereisil Kuressaares ja Riia rannas (Eerme
1931: 7). Naastes leiti, et Pärnul pole eeldusi saada puhkekuurordiks, mistõttu tehti
ambitsioonikas plaan ravikuurordi rajamiseks. See hõlmas kogu rannapiirkonna välja-
ehitamist ja järgneva 25 aasta jooksul tõusiski Pärnu kuurort Läänemere piirkonnas
arvestatavaks konkurendiks. Lisaks linna raviasutusele eksisteerisid sel ajal vaid
üksikud eraarstipraksised ehk eraravilad, kus kasutati samuti raviks muda ja merevee
vanne (Cur-... 1904: 89). Iga eraldiseisvat ravikohta nimetati sel ajal kuurordiks.
I Maailmasõda katkestas Eesti merekuurortide tekkimise ligi 10 aastaks. Alles 1930.