Ravimiamet, Tervishoiuamet, Tervise Arengu Instituut, Tervisekaitseinspektsioon; Eesti Haigekassa; haiglad ja eraõiguslikud esmatasandi tervishoiuasutused; valitsusvälised organisatsioonid ja erialaühingud. Tervisesüsteemi struktuur Alates 1991. aastat 2 olulist muutust: Muutumine riigi kontrolli all olevast tsentraliseeritud süsteemist detsentraliseeritud süsteemiks Muutumine riigieelarvest rahastatud süsteemist ravikindlustusmaksust rahastatavaks süsteemiks. Kuue peamise hulgimüüja turuosa (%), 20002007 2006 2007 2008 2009 2010 Tamro Eesti OÜ 30,19% 31,00% 31,46% 30,18% 31,77% Magnum Medical OÜ 26,65% 27,19% 29,34% 29,58% 30,71% Apteekide Koostöö 12,40% 12,37% 12,90% 16,22% 22,87% Hulgimüük OÜ Chirurgicus AS 1,23% 1,60% 2,47% 2,09% 2,80%
kasutamise. 1999. aastal oli hambaarsti külastanud 52% Eesti elanikest; 2001. aastal langes see näitaja 42%ni. Selle tulemusena oli 2002. aastal uue ravikindlustuse seaduse elluviimisel Eesti ühiskond valmis aktsepteerima täiskasvanute hambaravi väljajätmist teenustepaketist, et kindlustada laste hambaravi rahastamine. (Koppel, et al., 2008) Eesti tervisesüsteemi rahastatakse peamiselt avaliku sektori vahenditest, millest põhiosa tuleb sihtotstarbelisest ravikindlustusmaksust, mis moodustab üle 60% kogu tervisesüsteemi rahastamisest. Ravikindlustussüsteemi korraldab Eesti Haigekassa, mis on avalik-õiguslik juriidiline isik. Piirkondliku tegevuse paremaks korraldamiseks on haigekassal neli piirkondlikku osakonda. Teisteks olulisteks avaliku sektori rahastajateks on Sotsiaalministeerium, kes vastutab kindlustamata isikute vältimatu abi ja kiirabi kulude katmise eest riigieelarve vahendite abil ja on suurim rahvaterviseprogrammide rahastaja.
annaabi.ee 
