KOKKU 5.4. TOOTE/TEENUSE HINNAKUJUNDUS 5.4.1. Omahinna arvutus Kulu liik Toote/teenuse nimetus 1.toode: NFC 2.toode: 3.toode: kaart TOOTMISKULUD 0,7 eur/tk Tootmise otsekulud 1. Tooraine maksumus 2. Tootmistöötajate töötasu - 3. Sotsiaal- ja ravikindlustusmaks - 11 4.Töötuskindlustusmaks - jne Tootmise üldkulud 1. Tootmisjuhtide töötasu 2. Sotsiaal- ja ravikindlustusmaks - 3. Töötuskindlustusmaks - 4. Ruumide rent tasuta (MEKTORY) 5. Elekter - jne PERIOODIKULUD 1. 2. Kokku kulud Toote/teenuse omahind 5.4.2
2 P r o p o r t s i o n a a l n e tulumaks tähendab, et maksuprotsent on kõigil ühesugune. P r o g r e s s e e r u v tulumaks tähendab aga, et tulude suurenedes maksuprotsent kasvab. 4. Makse makstakse mitte ainult riigile, vaid ka kohalikele omavalitsustele. 5. Mitmed laekumised on aga üldisest riigieelarvest lahutatud ning antakse otse vastavaile sihtkapitalidele ( ravikindlustusmaks haigekassadele, sotsiaalmaks sotsiaalfondi jne.) 8.6. VABAKAUBANDUS JA PROTEKTSIONISM Juba 18. sajandi lõpul hakkasid levima riigivõimu majandusellu mittesekkumise ja riikidevahelise v a b a k a u b a n d u s e ideed. Riikidevahelise vabakaubanduse nõude põhjendusena toodi see, et ainult rahvusvaheline konkurents sunnib igat rahvast keskenduma neile majandusaladele, milleks tal on kõige soodsamad eeldused. Esimesele maailmasõjale järgnenud ebastabiilsus ja raskused põhjustasid
Kodulaenu võlglased ja nn ,,põlluvangide" teke; Sotsiaalhoolekanne Sotsiaalhoolekande seadus (1995): Peamine roll taas kohalikele omavalitsustele; Kogukonna ja indiviidipõhine lähenemine; Deinstitutsionaliseerimine Subsiduaarsuse põhimõte detsentraliseerimine; Perekonna rolli tähtsustamine; Kohalikud sotsiaalteenused; Kohalikud sotsiaaltoetused. Sotsiaalmaks (riiklik pensionikindlustus + ravikindlustus) Aastatel 1991-1994 eksisteerisid eraldi sotsiaalmaks ja ravikindlustusmaks. Ravikindlustusmaksu kogusid haigekassad ja seda ei loetud ametlikuks maksuks. Oli loodud 22 iseseisvat haigekassat, kes kogusid maksu ja sõlmisid teenusepakkujatega lepinguid teenuse saamine või selle kvaliteet sõltus konkreetsest haigekassast; Aastatel 1994-1998 koguti ja peeti arvestust sotsiaalmaksu ja ravikindlustusmaksu kohta eraldi Alates 1999 kogutakse vaid ühtset sotsiaalmaksu ning sotsiaalmaks muutus isikustatuks;
loeng nr. 6 lk.4 * Arenguetapid loeng nr.6 lk.5 8. Peamised tervishoiukorralduse mudelid Euroopas, Indikaatorid ja riikliku tervishoiu olulisus?Eesti tervishoiupoliitika tugisambad ja peamised suundumused? * Euroopa mudelid 1)Riiklik süsteem rahastatakse üldmaksudest; Kõigil residentidel õigus tasuta arstiabile; Arstid reeglina riigi palgal; UK,Põhjamaad,Läti; 2) Ravikindlustussüsteem ravikindlustusmaks reeglina tööandja/töövõtja jagatud koorem; Haigekassa kui lepingusõlmija; Õigus tasuta arstiabile vastavalt kindlustuskaitsele; Mandri-Euroopa , Eesti. *Indikaatorid oodatav eluea pikkus; tervena elatud aastad; statistilise haigestumise näitajad ja püsiva töövõime puudumise näitajad; teenuse kasutamise näitajad; rahastamine ja korraldus. Loeng 7 lk.2 *Riikliku tervishoiu olulisus loeng nr 7 lk. 2-3 ??
Aastal aktsiismaksu seadused (alkoholi-, õlle , karusnaha- ja tubakaaktsiisid). Pidev maksusüsteemi täiustamine sundis tegema Maksukorralduses seaduses korduvalt muudatusi. Esimene kord (28.märtsil 1991.a) täpsustati maksude loetelu. Teine muudatus (23.apprillil 1992.a) täpsustas varjatud tulu kajastamise korda. Uute maksuseaduste rakendamine edenes üsnagi visalt ja 1992.aastal lisanud ,,maksukaruselli" veel ka ravikindlustusmaks. 1993.aasta 16.detsembril võttis EV Riigkogu vastu uue maksukorralduse seadus, millega korrastati eelkõige maksude administeeerimist. Antud seadus sätestas maksumaksja ja maksu kinnipidaja, samuti maksuhalduri põhiõigused ja kohustused. Määrati kindlaks ka vastutus maksuseaduse rikkumise eest, maksuvaidluste lahendamise kord, maksuvõlgnevuste sissenõudmise kord ning paljud teised juriidilised probleemid. Mõningaid muudatusi tehti ka riiklike maksude süsteemis
Kokku 385.48 Kõige detailsemad eelarved koostatakse ühikhinna kirjete kaupa, kusjuures veergudes tuuakse välja kulukomponendid ülalvaadeldud kuluartiklite kaupa: töötasu, materjalide maksumus, masinate maksumus / alltöövõtt. Arvestus kuluartiklite kaupa teeb võimalikuks kulude juurdearvestamise, mille suurus määratakse protsendina otsekuludest: - sotsiaalmaks ja ravikindlustusmaks töötasust, - materjalide transpordi ja laokulud materjalide maksumusest, - käibemaksu tasaarveldus materjalide maksumusest, - firma üldkulud kas otsekulude summast või töötasust. Detailse eelarve read summeeritakse kululiikide kaupa (standard), kusjuures kululiigile (näit. välisseinad) arvutatakse ka summaarne füüsiline maht ja hind selle füüsilise mahu ühiku kohta
Kulud tuleb arvutustesse võtta mahuliselt eraldatud osast, tuleb koostada kuluarvutused iga osa kohta eraldi. Kuluarvutuse koostamisel arvestada kulude ja hindade momenditeest märkides aine koostamise ajas. Kui kulud on prognoositud ehituse viimistluse ajal mingil muul tasemel tuleb sellele viidata. Tellija võib mõnda pakkumise kutse dokumentides järgmiste kuluartiklite väljatoomist: 1.töötasu 2. Materjalid 3. Masinad 4. Sots- ja ravikindlustusmaks 5. Ehituse üldkulud ja kasum 6. Kindlustus ja tagatiskulud 7. Käibemaks Ehitustööde liigitus (Erinevalt ELE-st ei ole seotud tööliikidega mõõtühikut) 000 eh.plaani ettevalmistamine 001 tellingutööd Lk 12. esimene pool 002 mullatööd 040 eritööd kütteseadmed 082 eh. tööde raudtee ülesseadmine Liigitus ei ole lõplik, edasine liigitamine eh. tööde liikide kvaliteedi ja koguse järgi.
Tulumaksu juures on oluline lahendada küsimus, milline on maksuvaba miinumum ning milliseid maksusoodustusi teha. Tulumaksu võib määrata 3 moodi: a. Proportsionaalselt b. Regresseeruvalt 8 c. Progresseeruvalt 4) Mitmed laekumised on aga üldisest riigieelarvest lahutatud ning antakse otse vastavaile sihtkapitalidele (ravikindlustusmaks haigekassadele, sotsiaalmaks sotsiaalfondi, kohustuslikud kindlustusmaksed liikluskindlustusfondi). 4. pilet Poliitilised ideoloogiad- natsionalism Võib öelda, et natsionalismi ei ole järjekindlalt välja töötatud, vaid pigem on see ideede kogum või doktriin. Lisaks on natsionaalsotsialism aja jooksul pidevalt muutunud ning erinevusi on ka riigiti ja regiooniti
(käibemaks, aktsiis, tollimaks). 3. Otsemaksu peamine liik on tulumaks. Tulumaksu võib määrata kolme moodi: proportsionaalselt, regresseeruvalt või progresseeruvalt. Tulumaksu juures on oluline lahendada küsimus, milline on maksuvaba miinimum ning milliseid maksusoodustusi teha. 4. Mitmed laekumised on aga üldisest riigieelarvest lahutatud ning antakse otse vastavaile sihtkapitalidele (ravikindlustusmaks haigekassadele, sotsiaalmaks sotsiaalfondi, kohustuslikud kindlustusmaksed liikluskindlustusfondi jne) Mis on riigieelarve? Eesti 2015. aasta eelarve tulude pool on planeeritud 8,445 miljardit eurot (kasv eelmise aastaga võrreldes 7%) ning kulude pool 8,543 miljardit eurot (kasv 6% eelmise aastaga võrreldes). Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Riigieelarve näitab, kuidas raha jagada (nt haridusele, meditsiinile ja paljude teiste
müügihind Mh = Jh + 0,18 Jh = 1,18 Jh = 1,18 · 38,87 = 45,87 Palk brutopalk - tulumaks = netopalk Bp - Tm = Np tulumaks = tulumaksumäär · (brutopalk - maksuvaba tulu) brutopalk + eraldised riigieelarvesse = tööjõu kulud Bp + Re = Tf eraldised riigieelarvesse = ravikindlustusmaks + sotsiaalmaks NÄIDE 4.6. Netopalga põhjal brutopalga leidmine Olgu tulumaksumäär 26% maksustatavast summast ja maksuvaba summa olgu 500 kr kuus. Tulumaks Tm on sellisel juhul Tm ' 0,26 (Bp & 500) kus Bp on kuu brutopalk. Netopalk Np on Np ' Bp & Tm 'Bp & 0,26 (Bp & 500) ' 0,74Bp % 130 See tähendab, et netopalk on 74% brutopalgast pluss veel 26% maksuvabast tulust. Viimasest seosest avaldame brutopalga
kasumieraldised, sest neid maksustatakse väljamaksja juures tulumaksuga. Erandiks on mitteresidendist juriidiliselt isikult saadud kingitused, mis tuleb füüsilisel isikul deklareerida ja sellelt ka 21 % tulumaksu maksta. 2.3 KINDLUSTUSMAKSED Eestis käivitus 1990. aastal kõigepealt riiklik kindlustussüsteem, millega kehtestati kohustuslik pensionikindlustus ja hiljem ravikindlustusmaks, mis hiljem ühendati ühiseks sotsiaalmaksuks. Sotsiaalmaksuna tasutavad rahad laekuvad Pensioni sihtkapitali ja Ravikindlustuse sihtkapitali, mis on riigieelarvest eraldatud fondid. Sotsiaalmaksu maksed on kulu tulumaksu suhtes.1999.a.algas pensionisüsteemi reformimine, mis tähendab senise ühise rahvapensioni diferentseerumist, muutumist mitmest komponendist koosnevaks ja millest osade suurus muutub võrdeliselt tasutava maksu kasvuga
koristuskulud). Tinglikult võib lugeda garažeerimiskulude hulka ka auto pesemise ja puhastamise kulud. Palgakulu all mõeldakse autojuhile makstavat töötasu koos kõigi riiklike maksudega. Juhi brutopalgale lisanduvad sotsiaalmaks (20%), ravikindlustusmaks (13%) ja töötuskindlustusmaks. Komandeeringus oldud päevade eest makstakse autojuhtidele tulenevalt seadusest lähetustasu. Lähetustasude pealt riiklikke makse ei maksta. Vajadusel makstakse juhtidele välismaal viibides ka majutustasu. Lähetuskulu on seotud palgakuludega tinglikult, kuna komandeeringutasu üles-
annaabi.ee 
