jaanuar 1995 Euroala liige alates 1. jaanuarist 1999 Schengeni ala liige alates 25. märts 2001 SKP 2013 teenuste sektor (70,4%) tööstussektor (26,9%) põllu ja metsamajandus ning kalandus kokku (2,7%). Suurimad Soome ettevõtted on Nokia, Sampo Group, TeliaSonera, Neste Oil, Stora Enso, UPM, Fortum, Kesko, Kone, Wärtsilä, Metso, Outokumpu, YIT, Cargotec, Sanoma, Rautaruukki, Kemira, Tieto, Konecranes, Elisa Oyj ja Nokian Tyres. Rahvusvahelise ulatusega majandussektorid Soomes on metalli ja elektroonikatööstus ning metsa, tselluloosi ja paberitööstus. Soome peamised ekspordipartnerid on Rootsi, Venemaa ja Saksamaa ning peamised impordipartnerid on Venemaa, Saksamaa ja Rootsi. FISKAALPOLIITIKA Jäiga eelarvepoliitika tulemusel oli Soome
samuti Rannilalt. 8 1.3.5. Aknad ja uksed. 9 1.3.6. Viimistlus koos sise- ja välisviimistluse tabelitega. Välisviimistlus: Kogu fassad on kaetud mineraalkrohviga, mis värvitakse helehalli, soklid halli värvi. Aknad ja uksed tumepruunid. Räästa ja katuse otsalauad värvitud helepruuniks. Katuse värv Rautaruukki värvikaardi järgi RR32 tumepruun Siseviimistlus: Ruum Lagi Seinad 1. korrus Hall Uninaks peen Uninaks polümeerne seinte viimistluspahtel ,,Siler 5" tasanduskrohv ,,Tellisesiler" + + värv peen viimistluspahtel ,,Siler 5" + värv
Kokkuvõte ja järeldused Riiuli vaheplaadiks saab kasutada terasplaati paksusega 5 mm. Materjal S235J2G3. Konsoolideks on nelikanttorud 50x50x2,5, materjal S355J2H. Keevisõmblused kaatetitega 4 mm ümber liite perimeetri. Riiuli ja seina ühendus poltidega M10-8.8, eelpingutusjõud FE = 12 kN. Kasutatud kirjandus 1 1. Jürgenson A. Tugevusõpetus. Tln., Valgus, 1985. 2 2. http://www.ruukki.com/ee , august 2006 3 3. Rautaruukki terastooted. Käsiraamat. Otava, 1996. 4 4. Kleis I. Masinaelemendid. Konspekt bakalaureusõppeks. Tln., 2005 5 5. Dobrovolski V.A. jt. Masinaelemendid. Tln., Valgus, 1971. 6 6. http://www.bossard.com , august 2006 7 7. Bossard. Kataloog. 1995. 8 8. http://www.balticbolt.ee/ , august 2006 9 9. Strizak V. Lahtivõetavad liited. Tln., Valgus, 1984 10 10. Masinaehitaja käsiraamat, köide II. Koost. H. Lepikson. Tln., Valgus, 1971 11 11. .. -. .1.,
UNCTAD, UNESCO, UNHCR, UNIDO, UNIFIL, UNMEE, UNMIL, UNMIS, UNMOGIP, UNTSO, UPU, WCO, WEU, WFTU, WHO, WIPO, WMO, WTO, ZC. (3) Rahvusvahelised ettevõtted 20 Soome rahvusvahelisemat ettevõttet. Nokia, Stora Enso Oyj, Fortum Power & Heat Oyj, UPM-Kymmene Corp., Outokumpu Oyj, Kesko Group, Outokumpu Oij, M-Real Oyj, Sampo, Metso Corp., Kone Corp, Metsa Serla Corp., Tamro Oyj, Huhtamaki Van Leer Oyj, Rautaruukki Oyj, Wartsila ex-Metra Oyj, Kemira, Partek, Elcoteq. (2) Erialalised Lennundus: Patria, Söök: Hartwall, Raisio, Transport: Valmet Automotive, Pangandus: Kansallis-Osake-Pankki, Leonia Bank, Sampo, Puidu ja paberi tööstus: Ahlstrom Group, Metsa Serla Corp., Metsaehallitus, M-Real Oyj, Stora Enso Oyj, UPM-Kymmene Corp., Joogid: Baltic Beverages Holdings, Kemikaalid: Kemira, Nokian Tyres Co, Wihura,
was selected. As only 60 % of the design was ready at the time, construction works commenced in the autumn of 2008 in parallel with detailed design. Completion was expected in September 2010. The contracting model used was Design-Bid-Build (DBB), which was a little surprising given that only 60 % of the design documentation was complete. However, the rationale was to allow selection of fabricators early, so that they could influence the final stages of design development. The steel fabricator, Rautaruukki Corporation, for example, was involved in completing the design due to their extensive knowledge and experience of steel detailing. This paid off in the long run, as no problems related to the dimensions or quality of steel elements and structures occurred during construction. 9.8.1 THE CRUSELL BRIDGE PROJECT AS A LEARNING EXPERIENCE The Crusell Bridge project became a BIM learning process for everybody involved, even for those who had previous
annaabi.ee 
