RAUL KUUTMA „KOLMAS TEE: EESTI AUKS, TULEVIKU PANDIKS“ (0)

5 - Hindamata (0)
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti. Loe siit kuidas punkte saada
~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Õppematerjali autor

Lõik materjalist

RAUL KUUTMAKOLMAS TEE : EESTI AUKS, TULEVIKU PANDIKS“ RETSENSIOON Raul Kuutma raamat „Kolmas tee: Eesti auks, tuleviku pandiks ” ilmus 2004. aastal välja antuna kirjastuse „Olion“ poolt. Teose kogumahuks on 380 lehekülge. Raamatu sisuline osa koosneb eessõnast, kaheksast peatükist ja kokkuvõttest ning sisaldab ajaloolisi fotosid, kaarte ja soomepoiste päevikute väljalõikeid. Raamat „Kolmas tee: Eesti auks, tuleviku pandiks“ räägib koos Eesti riigiga kasvanud põlvkonnast. Käsitletakse seitsme Soome armees teeninud eesti vabatahtliku nii nimetatud soomepoisi sõjaaegseid ja - järgseid lugusid. Teoses käsitletakse Teise maailmasõja ajal ja sellele järgnenuid aastaid. Neid mehi sidus ühine eesmärk- taastada Eesti iseseisvus , veelgi enam, et abiks olid lubanud tulla ka USA ja Suurbritannia , kes kahjuks aga oma sõna ei pidanud. Nendeks meesteks olid Raul Kuutma, Kaarel Karimäe , Hugo Tartu , Endel Kruus , Edmund Ranniko, Heino Mikiver ja Ahto Talvi . Esimsese peatükis räägiti Raul Kuutmast. Raul Kuutma on sündinud 3. augustil 1924 Virumaal Palmse vallas. Ta lõpetas 1939. aastal Sagadi algkooli, 1939-1942 õppis Rakvere keskkoolis, kust siirdus Tallinna Tehnikumi. 1943-1944 teenis vabatahtlikuna Soome kaitsejõududes, oli väljaõppel Porokyläs, Taavettis ja Jalakalas, tõrjelahingutes Karjala kannasel, Viiburi lahel ja Vuoksil. Ta võttis osa ka Pupastvere lahingus ja Pilka lahingus. Hiljem jätkas oma õpinguid tehnikumis ja töötas elektriinsenerina Eesti paberitööstuses. Raul Kuutma on autasustatud Eesti Kotkaristi V klassi ja Soome Vabadusristi IV klassi ordeniga. Teises peatükis räägiti Kaarel Karimäest. Kaarel Karimäe sündis 3.juunil 1917 Virumaal Vohuja vallas põllumehe pojana. Lõpetas 1931 Aaspere algkooli. 1936. aastal läks õppima Jäneda Põllutöö Keskkooli. 1938 saadeti Soome täiendama end Päivölä Kansanopistosse,

1939 kevadel naases kodumaale. Talvesõja ajal läks appi kaitsma Soome vabadust, hiljem

astus ka vabatahtlikuna Soome armeesse. Oli väljaõppel Lapual rahvusvahelises „Sisu“ brigaadis, suurtükiväe allohvitserikoolis Päivöläs. 1941. aasta juuli kuus käis rindel Värtsiläs, kus ta sai raskesti haavata ning oli aasta lõpuni ravil. 1942 aastal naases ta teenistusse ja veebruaris sai uuesti raskesti haavata. Seekord oli ta ravil kaks kuud. 24.veebruaril 1944 omistas nooremseersandi auastme ning käis väljaõppel Jalkalas. Ta langes 11. Juunil 1944 Karjala kannasel Kauhimäe lahingus. Kaarel Karimäe on autasustatud IV klassi Vabadusristiga ning II ja I klassi Vabadusmedaliga. Kolmandas peatükis räägiti Hugo Tartust. Hugo Tartu sündis 8. aprillil 1918 Tallinnas. Ta oli tselluloosivabriku tööline, teenis Eesti kaitseväes seersandina. 1941. aasta suvel varjas end Nõukogude mobilisatsiooni eest. Hea sportlasena kutsusid sakslased ta Soomes treenitavasse kaugluure meeskonda, kes pidi saadetama venelaste tagalasse. Ta oli Syväri ( Svir) jõe ääres, Laadoga taga Vaasenis väljaõppel ja kergematel luureretkedel. 13 eestlasest koosnev luuresalk saadeti 30. augustil 1942 luureandmete kogumiseks Arhangelski- Vologda raudtee lähedusse, kus nad oma ülesannet täites põgenesid kaks kuud jälitava vaenlase eest. Hugo Tartu langes vangi ja hukati 11. novembril 1942.

Lisainfo

RETSENSIOON
teine maailmasõda , eesti iseseisvus , iseseisvuse taastamine , somme armee vabatahtlikud , raul kuutma , kaarel karimäe , hugo tartu , endel kruus , rdmurd ranniko , heino mikiver , ahto talvi

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

23
doc
3
doc
27
docx
47
doc
4
rtf
14
doc
83
doc
24
doc


T e a t a   v e a s t