tervisekahjustuse või mille tulemusena saab raudteeveerem, raudteeinfrastruktuur või keskkond Ohutusjuurdluse Keskuse hinnangul vähemalt kahe miljoni euro ulatuses kahjustusi, ja muud sellised õnnetusjuhtumid, millel on selge mõju raudteeohutusele. avariid Õnnetusjuhtum on ettekavatsemata või ootamatu sündmus või sündmuste jada, mille tagajärjel tekib kahju, nagu rongi kokkupõrge teise rongi või manööverdava raudteeveeremiga, rongi kokkupõrge takistusega, rongi rööbastelt mahaminek, raudteeületuskohal toimunud õnnetus, raudteeveeremi otsasõit inimesele, raudteeveeremi põleng, ja muud sellised õnnetusjuhtumid, mille tagajärjel tekib kahju. intsidendid Vahejuhtum on rongi kasutamisega seotud sündmus, mis ei ole õnnetusjuhtum ega tõsine õnnetusjuhtum, kuid mõjutab rongi kasutamise ohutust,
II KONTROLLTÖÖ 1. Raudteeveod a. Raudteeveo definitsioon Raudteeveeremiga raudteeinfrastruktuuril reisijate ja/või kaupade vedu, sh oma ja majandusvedu, ning sellega kaasnevate teenuste (kommertsteenused, veduriteenus) osutamine, või ainult veduriteenuse osutamine oma raudteeettevõtja raudteevedu oma tarbeks oma kulul ja majandusvedu raudteeinfrastruktuuriettevõtja või tema poolt renditud veeremi mistahes eesmärgil liikumine raudteel b
o Konossement (B/L – Bill of Landing) vs mereveokiri (LWB – Liner Waybill, SWB – Sea Waybill) (esimene on nn kaubaväärtpaber, st veoprotsessi käigus kaubeldav) - B/L on esitamisdokument, st vastavalt B/L määratlusele ja korrale vabastatakse kaup sihtkoas ainult originaal B/L esitajale 3. Raudtee kaubaveod (vt loeng VI) o Raudteevedu (sh rahvusvaheline ja kohalik), veduriteenus Raudteeveeremiga raudteeifrastruktuuril reisijate ja/või kaupade vedu, sh oma- ja majandusvedu, ning sellega kaasnevate teenuste (kommerts- või veduriteenused) osutamine, või ainult veduriteenuse osutamine. Omavedu raudteetranspordis: raudtee-ettevõtja raudteevedu oma tarbeks oma kulul. Majandusvedu: raudteeinfrastruktuuriettevõtja või tema poolt renditud veeremi mistahes eesmärgil liikumine raudteel. Veduriteenus (traction): veduri veojõu väljarentimine kaubaveoks
keskkonnasäästlik veoviis e. suhteliselt hea vedude regulaarsus ja sagedus f. sõltumatus ilmastikuoludest g. laadimistööde suur efektiivsus Raudteevedude puudused: a. pikemad veoajad kui maanteetranspordi puhul b. vähene paindlikkus c. suhteliselt suured haldamiskulud d. erinevad rööpmevahed Euroopas, mis nõuavad vagunite alusvankrite vahetamist e. ranged pakkimise ja koorma kinnitamise nõuded 23. Raudteeveod (definitsioon) Raudteeveeremiga raudteeinfrastruktuuril reisijate ja/või kaupade vedu, sh oma- ja majandusvedu, ning sellega kaasnevate teenuste (kommertsteenused) osutamine. 24. Raudteeveo-ettevõtjad Reidijatevedu: AS Eesti Liinirongid e Elron, SIA Pasažieru Vilciens. Kaubavedu: AS EVR Cargo, AS E.R.S, AS Edelaraudtee. 25. MKMi, Raudteeliiklusregistri, Konkurentsiameti, Tehnilise Järelevalve Ameti roll raudteeteenuste turu reguleerimises (tegevusload, ohutustunnistused, veoeeskiri jne) MKM a
· Tootmise spetsialiseerumine ja konsentreerumine Rahvusvaheline konkurents kasvab ja multinatsionaalsed kontsernid püüavad väiksemaid ettevõtteid haarata oma jaotusvõrkudesse · Väikesaadetiste puhul tagasipöördumine kergliiklusvahendite juurde · Transpordi ümbersuunamine (modal shift) selliste veoviiside eelistamine, millel on infrastruktuuri läbilaskevõime ülejääk ja mille välismõjud on suhteliselt väikesed 11. Raudteeveod · Definitsioon-Raudteeveeremiga raudteeinfrastruktuuril reisijate ja/või kaupade vedu, sh oma- ja majandusvedu, ning sellega kaasnevate teenuste (kommertsteenused) osutamine. Omavedu raudteetranspordis: raudtee-ettevõtja raudteevedu oma tarbeks oma kulul. Majandusvedu: raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või tema poolt renditud veeremi mistahes eesmärgil liikumine raudteel. · Peamine raudtee-ettevõtja: OSZD (Raudteede Koostööorganisatsioon peakorteriga Varssavis) liikmesriigi raudtee-