Tema võimuaeg oli seisakuaeg NSVLis. Stagnatsiooni väljendumine Ei suudetud toota piisavalt tarbekaupu – valitses defitsiit. Riigis lokkasid korruptsioon, ringkäendus, varimajandus Partei kõrgemad juhid (nomenklatuur) olid huvitatud ainult oma positsiooni säilitamisest Põhiliseks sissetulekuallikaks muutus toorainete eksport (e naftadollarid) Üritati majandust käivitada suurprojektidega 1970-71 raudteemagistraali rajamisega. Poolas “solidaarsus” – ametiühingute ühendus, mille eesotsas oli Gdanskist pärit elektrik Lech Walesa. 1980. a augustis Gdanski laevatehase 17k töölist alustasid streiki. 31. aug 1980. a valitsuse esindajad ja Walesa kirjutasid alla kokkuleppele, millega tagati õigus ühineda ametiühingutega, tõsteti töötajate palku, media vabanes tsensuurist. 10
Inimtegevuse tagajärg Aegade jooksul on metsade pindala inimtegevuse tulemusena pidevalt vähenenud. Metsaaladele on rajatud põlde ja asulaid. Eriti väheseks on jäänud leht- ja segametsi. Paremini on säilinud okasmetsad, mis suuresti asuvad raskesti ligipääsetavates kohtades. Seal, kus inimene metsa hävitama ei pääse, teevad seda pahatihti aga suured metsatulekahjud, mis võivad haarata sadade ruutkilomeetrite suuruseid alasid. Siberit läbiva raudteemagistraali ulatuses pole peaaegu kusagil enam näha taigat, kõikjal, kuhu on parem ligipääs, on see metsavarujate poolt maha võetud. Metsi on laastatud ka parvetamiskõlblike jõgede ümbruses, sest maanteede ja raudteede puudumisel saab varutud metsa välja vedada ainult mööda jõgesid. Palju metsa on hävinud ka torujuhtmete ja veehoidlate rajamisel. Halvasti mõjub metsadele suurte tööstuspiirkondade lähedus. Seda eriti õhusaaste tagajärjel.
korvamatut kahju, seda nii tohutute materiaalsete ressursside mõttetu raiskamise kui looduskeskkonna saastamisega · Jätkati aina uute hüdroelektrijaamade ehitamist. Võrreldes soojus- ja aatomijaamadega saavutati odavam elektrienergia hind, kuid hüdrojaamade juurde paisutatud veehoidlad võtsid enda alla sama palju viljakaid maid, kui neid teisal kuivendada jõuti. Tammide ehitus andis raske hoobi vääriskalamajandusele · Baikal-Amuuri raudteemagistraali (BAM) rajamine. 2570 kilomeetrist valminud teest leidis kasutamist vaid 400 km. · 1965-1985 toodeti rohkem kütust, terast, tsementi kui kogu NSVL varasema ajaloo jooksul kokku. Samas polnud see vastavuses elatustaseme, elu kvaliteedi kasvuga · raiskamist ja ebamajanduslikkust kattis hankiv tööstus. Gaas ja nafta tõid riigile soodsa maailmaturu konjunktuuri tõttu tohutut tulu ja seda kulutati kergel käel
19. sajandi teisel poolel Volgamaale 23 eesti asundust. 1880. aastatest omandas eestlaste vabatahtlik väljaränne ka transkontinentaalse iseloomu. Esimesed eesti asundused Venemaa Aasia-osas tekkisid Taga-Kaukaasias. Eesti külad rajati Musta mere rannikule Abhaasiasse ja Armeenia mägismaale Karsi lähistel. Viimase piirkonna oli Venemaa vallutanud Türgilt 1878. aastal Vene-Türgi sõjas. Karsi taasliitmisel Türgiga 1921. aastal said Karsi eestlastest Türgi kodanikud. Tänu Suur- Siberi raudteemagistraali rajamisele aktualiseerus 1890. aastatest väljarändekohana ka Siberi suund. Varem oli eestlasi Siberisse saadetud vaid sunniviisiliselt - karistusena kuritööde ja mässamise eest sunnitööle või asumisele. Esimesed eestlaste asundused Siberis olidki rajatud nende poolt 19. sajandi algul. Siberi populaarsus väljarändekohana kasvas eriti 20. sajandi algul, mil seda hakati valitsuse poolt nn. Stolõpini agraarpoliitika raames suunama ja soodustama .
annaabi.ee 
