kus arhitektid mõistsid hukka nende harimatuse hoonete ehitamisel. Tööstusliku revolutsiooni mõjul võeti kasutusele ka uusi ehitusmaterjale. Kuni 18. saj lõpuni olid põhilisteks materjalideks looduskivi, puit ja tellis. Kuna hoonete mahud suurenesid (hakati ehitama mitmekorruselisi hooneid) ning sooviti ehitada vastupidavamaid ehitisi, siis hakati ehituses kasutama esmakordselt metalli, milledest populaarsemad on teras ja malm. Suurt populaarsust kogus sillaehitus, kus hakati kasutama raudkonstruktsiooni. Sillaehitust viisid läbi pigem insenerid kui arhitektid. Samuti muutus kandvate ja kantavate ehitusosade vahekord. Kandvad osad, mis oli varem nõrgemast materjalist (nt puit) asendati raudkonstruktsioonidega, mis võimaldas ehitada ulatuslike lagesid (nt sellist lahendust näeb Pariisi raamatukogul, kus lage kannavad peened raudpostid). Ka klaaspinna kasutamine oli tollel ajal märkimisväärne uuendus. Hoonete fassaadid muutusid selliseks, et suur osa sellest fassaadist moodustas
· Miks kaasaegne tsinki sisaldav pronks vähem püsiv kui muistne pronks, mis sisaldas tina? Miks on kuju pind, mis on tehtud väikese tinasisaldusega pronksist, kaetud valgete laigukestega? · Tsink on aktiivsem kui tina, ning välismõjude poolt rohkem mõjutatav. · Tina oksüdatsioonikiht on valge värvusega. · Miks lagunes Callose kuju? · Raudkonstruktsioon avaldas kujule korrosiooni etendavat mõju. Läbi väikeste pragude sai vesi raudkonstruktsiooni peale ning tekkis korrosioon. Seetõttu ei püsinud pronkslehed enam konstruktsiooni küljes ning kukkusid küljest ära. Ajapikku hävines ka raudkonstruktsioon. · Miks kasutatakse suurtes tööstuslinnades kaitsekihi tekitamiseks vask(1)- ja vask (11) nitraate ja sulfaate, kuid mitte hüdroksükarbonaate? · Tööstuspiirkonnas või mere ääres, ei soovitata kasutada karbonaatiooni sisaldavaid paatinasi, kuna see võib kergesti asenduda sulfaatiooniga, mis
annaabi.ee 
