Balti riikide poliitiline ajalugu
Geneetiliselt on selge, et
eestlased, lätlased ja leedulased on peaaegu identsed, nende geneetilised esivanemad
olid DNA põhjal ühed ja samad.
- Pronksiajal tekkisid esimesed väikesed kindlustatud asulad küngastel, linnamägedel,
kus asusid pronksitöötluskeskused. Asulate kindlustamine oli seotud ka karjakasvatuse
levikuga. Pronksi sisseveoga Kesk-Euroopast hakkasid levima ka põletusmatused.
- Üleminek pronkesemetelt raudesemetel nõudis kõigest kolm sajandit. Raudu oli
võimalik töödelda peaaegu kõikjal, seega jäeti varasemalt kindlustatud kohad
valdavalt maha. Alepõllunduse levik uutele maadele, suuremate kogukondade
hajumine.
Muinasühiskond
- Rauaaja alguseks oli ühiskond hakanud kihistuma (matusekommete erinevus). Rooma
rauaajal(50-450 pKr) hakati surnuid matma maapealsetesse kalmetesse, mis olid Eestis
ja Põhja-Lätis tarandkalmed, Leedus ja Lõuna-Lätis kivikääpad. 7
annaabi.ee 
