Teras sisaldab süsinikku alla 1,7% ja terase tootmisel on põhiprotsessiks süsiniku ülejäägi kõrvaldamine malmist. Huvitavaid fakte, hüpoteese ja paradokse rauast 1874. a. täheldas Kaasani ülikooli dotsent Smirnov, et Kurski kubermangus kaldub magnetnõel normaalasendist kõrvale. Sajandi lõpul tegi Eestist pärinev Moskva ülikooli professor E. Leist (Leyst) kindlaks, et magnetilist anomaaliat põhjustavad magnetrauamaagi hiigellademed. Teadaolevaks vanimaks raudesemeks peetakse Austria Alpidest tertsiaari kivisöekihist leitud töödeldud terasest rööptahukat ja mitut raudnaela meenutavat eset. Shotimaa söekihist leiti koguni primitiivne suurtükk. Kõik need leiud pärinevad aga ajast, mil inimest veel polnud. Mõistlikku seletust anda ei osata, kuigi on püstitatud hüpoteese, seostamaks esemete päritolu tulnukate viibimisega meie planeedil. Aastal 2900 e. m. a. rajatud Egiptuse püramiidis avastati hästi säilinud raudpeitel,
Aastal 2001 avastati Eestis veel üks pronksmõõk, Vajangu pronksmõõk, mis oli juba 25 aastat tegelikkuses olnud muuseumis. Hiljem, kui Tõnno Jonuks seda mõõka nägi, tuli välja, et see pärineb kuskil 1000-750 eKr ning on Hallstatti stiilis mõõk. Taolisi on leitud ka Taanist ja Rootsist. Eelrooma rauaaeg Eelrooma rauaajast (500 eKr – 50 pKr) pärineb varane nn lateeni tüüpi mõõk, mis leiti Jäbara kivikirstkalmest ning seda peetakse Eesti vanimaks raudesemeks. Eelrooma rauaaja lõpust on leitud hiline nn lateeni tüüpi mõõk Arknast, mis leiti jõest. Jõest leitud relvade puhul on arvatud, et omal ajal võidi sinna ohverdada. Eelrooma rauaaja mõõga leiud on koondunud eelkõige Ida- Virumaale. Üks roostetanud mõõk on leitud ka Alulinnast. Rooma rauaaeg Rooma rauaaega on Eestis arheoloogid pidanud pikka aega rahumeelseks perioodiks, kuna sellest ajast pärinevad tarandkalmed ning neis ei ole enamasti
annaabi.ee 
