Mõlemal üksused olid hästi relvastatud ja varustatud. Nende vägede abil kukutati Läti seaduslik valitsus ja vallutati Riia linn. Baltisakslastel oli plaanis kuulutada välja oma riik BALTI HERTSOGIRIIK. Võimaluse korral taheti sellega liita ka Eesti. See sundis Eesti väejuhatust vastutegevusele. LANDESWEHRI sõda 1919.a jaaniapäeva paiku nõudsid LANDESWEHRI juhid, et Eesti väed lahkusid Põhja-Lätist. Eestlsed jäid aga kohale. Seepeale alustas LANDESWEHR koos Rauddiviisiga sõjateguvust. Sakslased olid kindlad, et nad suudavad eestlastest kergesti jagu saada. Esialgu oligi neil edu. Eesti väed pidid taganema. Taganemine ei kestnud aga kaua. Toonud rindele uusi väeüksusi, läksid Eesti väed vastupealetungile. Peamine löök anti soomusrongidele. Eesti sõdurid polnud unustanud muistset vabadusvõitlust (1208-1227). Seepärast võitlesid nad sakslaste vastu erilise innu ja vaprusega. Eestlasi toetasid ka Läti väeüksused. VÕNNU LAHING
sõjavägede ülemjuhatajale, kelleks määrati Johan Laidoner. 6. jaanuaril algas eestlaste vastupealetung. 19. Jaanuaril vabastati Utria dessandiga Narva. Lõunarinne taandus aeglasemal, kuna vastu saadeti ka Läti kommunistlike väeosi. Mais algas eesti vägede suurpealetung, et viia lahingutegevus võõrale pinnale. Aprillis toimus Lätis riigipööre. Eestlased olid lepinguliselt seotud veel vana valitsusega, mistõttu tekkis konflikt Balti Landeswehri ja Rauddiviisiga, mida koordineeris saksa kindral Rüdiger von der Goltz. 23. juunil sai Landeswehr Võnnu all lüüa ja Lätis taastus rahu sõlmimisel vana riigikord. Augusti lõpul soovis Venemaa rahukõnelusi. Liitlased ja teised baltlased polnud huvitatud ja eestlased üksi separaatrahu sõlmida ei söandanud. Oktoobris alustas Loodearme suurt pealetungi Petrogradi vallutamiseks, eestlased toetasid seda tiibadelt. Loodearmee purustati.
30. mai Venemaal saadeti laiali eestlaste punavägi. Sakslaste rünnakuga Eesti soomusrongidele Amata jõe silla juures algas 5. juuni Landeswehr'i sõda. Petrogradi all algas punaväe vastupealetung vene valgekaartlaste Põhjakorpuse 19. juuni vastu. 19.–20. juuni Limbaži (Lemsalu) ja Straupe (Roopa) lahing (Eesti väe ja Rauddiviisi vahel). Võnnu (Cēsise) lahing Landeswehr'i ja Rauddiviisiga. Eestlaste võit, mille 21.–23. juuni mälestuseks tähistatakse võidupüha. 24. juuni – 3. Eesti väe pealetung Riia suunas. juuli 8. juuli Algas punaväe pealetung Pihkva tagasivallutamiseks. 29. august Punavägi vallutas Pihkva. 17.–18. Rahuläbirääkimised venelastega Pihkvas, jäid tulemusteta. september 10. oktoober Asutav Kogu võttis vastu radikaalse maaseaduse, millega ligi 97% mõisamaid
annaabi.ee 
