punktkoormuste korral, vajadusel paigaldada põranda alla kommunikatsioone, vajaduselvähendada vahelae paksust, vajadusel tõsta põranda helipidavust jne. TT paneelid- kasutatakse põhiliselt suuresildeliste tööstus- ja laohoonete vahe- ja katuslagede ehitamiseks. HTT paneelid- kasutatakse katuslagede ehitamiseks ja on kindlasti seal parim lahendus, kuna paneel oma kahepoolse kaldega organiseerib isevee ärajuhtimise katuselt. MONOLIITSED RAUDBETOONVAHELAED Monoliitsed vahelaed valatakse kohapeal raudbetoonist. Monoliitraudbetoonist lae eeliseks paneelide ees on, et ruumide kuju ja suurus ei sõltu paneelide nomenklatuurist. Samuti on monoliitne lagi monteeritavast jäigem ja kapitaalsem. Kuid monoliitse lae ehitamine on tunduvalt töömahukam. Vajalik armatuurterase kogus ning vahelae vajalik kõrgus määratakse kindlaks tugevusarvutustega. Konstruktsiooni tüüp valitakse vastavalt kaetava pinna suurusele,
RAUDBETOONVAHELAGI Eelised: Tugevam ja kapitaalsem Mittepõlev materjal Kergem saavutada tulepüsivust Kergem saavutada helipidavust Ehituslahendus: Monteeritav raudbetoonpaneelid Monoliitne r/b plaat Terastalad raudbetoonplaat Puittaladel raudbetoonplaat Monoliitsed komposiit vahelagi koosneb vahelae raudbetoonplaadist või paneelidest ja terastalast. Monteeritavad raudbetoonvahelaed võivad olla: 1. Kombineeritud mitmesugustest plokkidest, plaatidest ja taladest: keraamilised, kergbetoonist jne detailid 2. Eelpingestatud ja eelpingestamata õõnespaneelidest 3. Ribipaneelidest 4. Ruumilistest raudbetoonplaatidest Monteeritav r/b õõnespaneel Paneeli laius 1.2m, vajaduse korral ka kitsam või kaldu lõigatud (<30o). Avad õõnespaneelis Paneelide vahe täis monolitiseerimine
Kursus: Ehitustehnika alused - Leena Paap Raamat: Vahelaed ja põrandad Printed by: Leena Paap Kuupäev: pühapäev, 23 oktoober 2011, 14:26 http://ekool.tktk.ee/mod/book/print.php?id=18626 23.10.2011 name Page 2 of 19 Sisukord Koostaja andmed ja kasutatud kirjandus Vahelaed ja põrandad 6.2 Raudbetoonist monteeritavad vahelaed 6.3 Monoliitsed raudbetoonvahelaed 6.4 Puitlaed 6.5 Põrandad http://ekool.tktk.ee/mod/book/print.php?id=18626 23.10.2011 name Page 3 of 19 Koostaja andmed ja kasutatud kirjandus Käesoleva õppematerjali on koostanud Leena Paap, Tallinna Tehnikakõrgkooli ehitusteaduskonna lektor. Õppematerjali koostamisel kasutatud allikad: 1. E. Talviste "Hooned", Tallinn Valgus 1983
.......................................................... 47 30. PUITSÕRESTIKE SÜSTEEMID, ELEMENTIDE SÕLMED-LIITED .............................................. 48 31. VAHELAGEDELE JA LAGEDELE ESITATAVAD NÕUDED JA KLASSIFIKATSIOON................... 49 32. MONTEERITAVAD RAUDBETOONVAHELAEELEMENDID JA NENDE VALIK. ........................ 49 33. ÕÕNESPANEELIDE TOETAMINE, ANKURDAMINE JA VUUKIDE MONOLIITIMINE .................. 50 34. MONOLIITSED RAUDBETOONVAHELAED. ......................................................................... 51 35. PUIDUST VAHELAED JA LAED (TALADE TOETAMINE JA ANKURDAMINE, TALADE VAHETÄIDE JA VIIMISTLUS). .................................................................................................. 53 36. PÕRANDATELE ESITATAVAD NÕUDED JA KLASSIFIKATSIOON........................................... 58 37. PINNASELE PROJEKTEERITAVATE PÕRANDATE PÕHIELEMENDID, HÜDRO-JA SOOJAISOLATSIOON. ............................
..6 m; ristlõige valitakse lähtudes tugevustingimusest ja läbipaindest; · pööninguvahelae aurutõke pannakse soojustuskihi alla, keldrivahelagedel soojustuse peale; · puitvahelagede projekteerimisel on tarvis arvestada tulekaitse nõudeid Hoonete puitvahelaed valmistatakse talade vahele kilpidest monteeritud muldlaega, millele tehakse soojustus puistetäidisest, puistevillast või mattidest 84. Millised on monteeritavad raudbetoonvahelae elemendid? Monteeritavad raudbetoonvahelaed valmistatakse kas tavaliselt raske betoonist või kergbetoonist. Monteeritavad raudbetoonvahelaed võivad olla: 1) kombineeritud mitmesugustest plokkidest, plaatidest ja taladest: keraamilised, kergbetoonist jne detailid 2) eelpingestatud ja eelpingestamata õõnespaneelidest; 3) ribipaneelidest; 4) ruumilistest raudbetoonplaatidest; 86. Millised on sisetreppide konstrueerimise üldpõhimõtted? Trepielementide tüübid: 1. T - sirged kesktalaga trepid 2
RAUDBETOONVAHELAGI Eelised: Tugevam ja kapitaalsem Mittepõlev materjal Kergem saavutada tulepüsivust Kergem saavutada helipidavust Ehituslahendus: Monteeritav raudbetoonpaneelid Monoliitne r/b plaat Terastalad raudbetoonplaat Puittaladel raudbetoonplaat Monoliitsed komposiit vahelagi koosneb vahelae raudbetoonplaadist või paneelidest ja terastalast. Monteeritavad raudbetoonvahelaed võivad olla: 1. Kombineeritud mitmesugustest plokkidest, plaatidest ja taladest: keraamilised, kergbetoonist jne detailid 2. Eelpingestatud ja eelpingestamata õõnespaneelidest 3. Ribipaneelidest 4. Ruumilistest raudbetoonplaatidest Monteeritav r/b õõnespaneel Paneeli laius 1.2m, vajaduse korral ka kitsam või kaldu lõigatud (<30o). Avad õõnespaneelis Paneelide vahe täis monolitiseerimine
Märkused: 1 Arvutades skeem on järgmine sk 8.2 seinte omakaal, lagede pinnase horisontaalsurvet, Jäiga skeemiga hoone koormus, lumekoormus ja rakendatakse Tüüpiline kiviseintega hoone vertikaaljõud seinas tuulest osavarutegureid pinnase on selline, millel on kivist (hoonele tervikuna). omadustele ja pinnasele välisseinad, kivist põikseinad Lähtudes koormuse mõjuvatele koormustele. ja raudbetoonvahelaed. Sk. jaotumise printsiibist võib Pinnase arvutussurvet ei tohi 8.3 Uurimised on näidanud, öelda, et korruse kõrguse määrata pinnase normsurve et hoone kui terviku ulatuses rakendatud korrutamise teel deformatsioonid () koondatud jõud jaotub osavaruteguriga. 2 Seni, kui tuulekoormusele ei mõjuta alumises tasapinnas kasutatakse koormuste seina kohalikke sisejõude. konstantse pingena st
kaugus arvutada, lähtudes tekkivast suunamuudujõust. Suunamuudujõu arvesse võtmisest võib loobuda, kui suuna muutus ei ole suurem kui 1/12. Iga posti nurgas paiknev pikivarras või vardakimp peaks olema haaratud põikiarmatuuriga. Sur- vetsoonis paikneva ja põikiarmatuuriga kahes suunas fikseerimata pikivarda kaugus fikseeritud pikivardast ei või olla suurem kui 150 mm. Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 122 9 Monoliitsed raudbetoonvahelaed 9.1 Monoliitsete vahelagede tüübid ja arvutuse üldsätted 1 - post; 2 - peatala; 3 - abitala; 4 - plaat; 5 - kapiteel