*eraldiseisalt voodrilt (kui selline on olemas) tulev koormus. Keldriseina vastupanu vertikaalsuunas kontrollitakse kui ekstsentriliselt surutud seina, kus NSdNRd = mA*fk/M. Seina kontrollime maksimaalse momendi kohas. Keldriseina vastupanu kontrollimisel horisontaalsuunas eeldatakse, et sein hakkab tööle võlvina, mis moodustub seinapaksuse sees. Sillustala tööpõhimõte. Monteeritavad sillused ja armeeritud kivisillused. Kasutatakse armeeritud raudbetoonsilluseid ja kivisilluseid (võib kasutada ka terasprofiile). Raudbetoonsillus on tavaline raudbetoontala, üldjuhul lihttala. Arvutuslikult ei ole vahet raudbetoonsilluse ja armeeritud kivisilluse vahel. Koormus sillustalale sõltub müüritise kõrgusest tala peal koormuse rakendusjoone ja tala pea-lispinna vahel.
Mitmekihilises seotises langevad 3...5 järgneva kivirea (olenevalt kivipaksusest: 88 mm või 65 mm) pikipüstvuugid kokku, mis seejärel seotakse põikikivi-ridadega. Vähekorruseliste hoonete välispiirete ehitamiseks kasutatakse kergseinu: välimise kivivoodriga puitkarkassil Harju- ja Nõmmeseinad püst- ja rõhtdiafragmadega seinad – Gerardi-, Rolok- ja Nopsaseinad Sillused Tellisseintes kasutatakse tavaliselt monteeritavaid raudbetoonsilluseid. Neid on kahte liiki: tavalised ja tugevdatud. Tavalised suudavad kanda ainult seina omakaalu, tugevdatud sillused paigaldatakse vahelaega koormatud seina piirkonda. Silluse liigi tunneme ära markeeringust: 9 PB 25-3 : silluse kandevõime 350 kg/m, silluse pikkus 2490 mm 10 PB 25-37 : silluse kandevõime 3800 kg/m, silluse pikkus 2460 mm Silluste laius on 100, 120 või 250 mm, pikkus 1290…2980 mm ja kõrgus on olenevalt sillustala pikkusest ja kandevõimest 90 või 190 mm
terastalasid ja väikemajadel puittalasid. Armeerimata kivisillused Armeerimata kivisilluse töötamise eelduseks on kaareefekti tekkimine vastavas müüritise osas. Kivisilluse töötamine on võimalik ainult juhul, kui temas tekkivad horisontaalreaktsioonid võetakse hoone poolt vastu. Eristatakse nn -- ridasillust, -- kaarsillust (võlvi) ja -- kõrget tala (talaseina). Kõrge tala puhul on vajalik müüritise armeerimine. Armeeritud sillused Kasutatakse armeeritud raudbetoonsilluseid ja kivisilluseid (võib kasutada ka terasprofiile). Raudbetoonsillus on tavaline raudbetoontala, üldjuhul lihttala. Arvutuslikult ei ole vahet raudbetoonsilluse ja armeeritud kivisilluse vahel. Koormus sillustalale sõltub müüritise kõrgusest tala peal koormuse rakendusjoone ja tala pealispinna vahel. Mittekandev sillus (arvutatakse ainult värske müüritise kaalule kõrgusega 1/3 l). Kandevsillus arvutatakse järgmise skeemi alusel
Eesti kliimat arvestades ei ole otstarbekas välisseinu laduda massiivseintena oleksid liialt rasked ja töömahukad. Kasutatakse soojustustäidisega seinu (joonis 3.2), kus seinakonstruktsiooni sisemine kiht tagab seina vajaliku tugevuse, keskel olev soojustuskiht soojapidavuse ja väljapoole jääb sademete ja tuule eest kaitsev voodrikiht. 19. Monteeritavad raudbetoonsillused. Tellisseintes kasutatakse tavaliselt monteeritavaid raudbetoonsilluseid. Neid on kaht liiki: tavalised ja tugevdatud. Tavalised suudavad kanda ainult seina omakaalu, tugevdatud sillused paigaldatakse vahelaega koormatud seina piirkonda. Silluse liigi tunneme ära markeeringust, kus viimane number näitab silluse kandevõimet: näiteks markeering 9 PB 25-3 silluse kandevõime 350 kg/m silluse pikkus 2490 mm 10 PB 25-37 silluse kandevõime 3800 kg/m silluse pikkus 2460 mm Silluste laius on 100, 120 või 250 mm, pikkus 1290..
eeldada vaba nõtkumist. jätkub. Kasutatakse nn -- võlvi all kaldpragudele ja 22.Kiviseintega kõrghoone mittekandvaid ja kandvaid välisseina läheduses lõikele. konstrueerimine: silluseid. Esimesel juhul on Armeeritud sillused - põhitähelepanu kõrghoone sillus ettenähtud ava peale Kasutatakse armeeritud 10 raudbetoonsilluseid ja toetamine jms.Üldlevinud üldjoontes kokku kivisilluseid (võib kasutada ka reegliks on, et toetuskoormuse pingejaotusega jõu all üldse. terasprofiile). Skeem 9.8 puhul P 100 kN kasutatakse Skeem 9.18 Raudbetoonsillus on tavaline jaotuselementi (toetuspatja). raudbetoontala, üldjuhul Talade (silluste) toetamine 25. Hoonete konstruktiivsed lihttala