....- pahtel, kruntvärv, kruntvärv, liivapaber, valge betooni seinavärv. Kokkuvõte Praktika eesmärgiks oli töökogemsute saamine nii praktiliste tööde näol kui ka üld töökogemuse saamine(distsipliin jne). Harjutamine teeb meistriks. Praktika oli hea sest, mu koolipoolsed teadmised tulid kasuks, muidu ma poleks osanud seal tööd teha, ja nende selgeks saamisega oleks läinud rohkem aega. Praktikaettevõtte üldiseloomustus: * OÜ TMB Element on üks suurimaid monteerivate raudbetoonelementide tootjaid Balti riikides. Ettevõte alustas tegevust 1961. aastal. Tänaseks toodab OÜ TMB Element kõiki peamisi ehituskonstruktsioonides kasutavaid monteeritavaid raudbetoonelemente: seinaelemente, õõnespaneele, poste, riive, talasid, TT-ribipaneele, treppe rõdusid ja muid raudbetoontooteid. Firma struktuur jaguneb : müüd ja turundus, projekteerimine, logistika, tehnoloogia ja kvaliteet, tootmise ettevalmistus, tootmine, ost, raamatupidamine, administratsioon
Raudbetoon on tulepüsiv materjal saavutatav on tema kahetunnine ja pikemgi tulepüsivus (Otsman, 1976: 29). Tänapäevases mõistes monteeritavat raudbetooni hakati kasutama 20. Sajandi alguses. Sellest ajast võib tuua kolm ajaloolist täiustust raudbetooni kasutuses, mis on radikaalselt mõjutanud tänaste ehitiste arhitektuuri. Need on õhukeseseinaliste raudbetoonkoorikute ja tehases toodetud monteeritavate raudbetoonelementide kasutuselevõtt ning raudbetoonelementide eelpingestamine (Otsman, 1976: 29). Eriti hoogustas elementehitust eelpingestatud, suureavaliste kandeelementide laialdasem kasutuselevõtt pärast Teist maailmasõda. Eelpingestamise mõte on viia veel mitte tööolukorras olev element juba eelnevalt surutud seisundisse või anda talle ekstsentrilise surve korral eelkõverus, mis tööolukorras kompenseerib kasutuskoormuse
Betooni kahjustus Oht puudub Külmumise/sulamise toime Keemilised mõjurid X0 XF1 XF2 XF3 XA1 XA2 XA3 Orienteeruv tuge- vusklass C12/15 C30/37 C25/30 C30/37 C30/37 C35/45 Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 26 II RAUDBETOONELEMENTIDE ARVUTAMINE 1. Raudbetoonkonstruktsioonide arvutamise alused 1.1. Ehituskonstruktsioonide arvutamise põhimõtted Nii ehituskonstruktsioon tervikuna (näiteks raam), kui ka iga tema element (post, riiv) peab ole- ma 1) küllalt tugev, et vastu võtta temale kasutusseisundis rakenduvaid koormusi; 2) küllalt jäik, et tagada tema normaalset kasutamist; 3) küllalt vastupidav kohalikele kahjustustele (raudbetooni puhul pragude tekkimisele või ülemäärasele avanemisele).
Harilikult on purunemine seotud elemendi mingi kindla piirkonna või lõikega. Seega ka elemendi tugevusarvutus tuleb teha erinevates lõigetes ja erinevate sisejõudude suhtes. kokkuvõttes: ehituskonstruktsiooni tugevusarvutus peab andma ökonoomseima konstruktsioonilahenduse, tagades samal ajal piisava tugevusvaru selleks, et kompenseerida materjalide tugevuse võimalikku vähenemist keskmise tugevuse suhtes ja koormuse võimalikku suurenemist normaalolukorras esineva koormuse suhtes. 20. Raudbetoonelementide liigitus deformatsiooniliigi järgi, purunemislõiked - painutatud element, kus domineerib paindemoment M, tavaliselt esineb ka põikjõud V; - surutud element, kus domineerib normaaljõud N, ekstsentriliselt surutud elemendis esineb ka M. Võib esineda V - tõmmatud element, domineerib normaaljõud N, ekstsentriliselt tõmmatud elemendis esineb ka M. - väänatud elemendis esineb kas puhas vääne (mõjub vaid väändemoment T), või vääne koos paindemomendi ja põikjõuga.
Betooni kahjustus Oht puudub Külmumise/sulamise toime Keemilised mõjurid X0 XF1 XF2 XF3 XA1 XA2 XA3 Orienteeruv tuge- vusklass C12/15 C30/37 C25/30 C30/37 C30/37 C35/45 Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 26 II RAUDBETOONELEMENTIDE ARVUTAMINE 1. Raudbetoonkonstruktsioonide arvutamise alused 1.1. Ehituskonstruktsioonide arvutamise põhimõtted Nii ehituskonstruktsioon tervikuna (näiteks raam), kui ka iga tema element (post, riiv) peab ole- ma 1) küllalt tugev, et vastu võtta temale kasutusseisundis rakenduvaid koormusi; 2) küllalt jäik, et tagada tema normaalset kasutamist; 3) küllalt vastupidav kohalikele kahjustustele (raudbetooni puhul pragude tekkimisele või ülemäärasele avanemisele).
enimkoormatud vundamendi jaoks ja arvutatakse selle vundamendi vajum. Kui mõõtmed ja vajumi suurus on vastuvõetavad, leitakse vajalikud mõõtmed kõigil ülejäänud vundamentidel. Seejärel arvutatakse vundamentide vajumid ja vajumite erimid soovitavalt arvestades pinnase ja ehitise koostööd. Juhul kui vajumite erimid on liialt suured korrigeeritakse vundamendi mõõtmeid. Lõpuks konstrueeritakse vundamendid lähtudes raudbetoonelementide arvutusest. 4.3 Vundamendi süvise valik Vundamendi süvise valik on esimene samm jaotusvundamendi projekteerimisel. Süvisest sõltub vundamendi kandevõime ja vajum. Vundamendi süvise valikul tuleb arvestada järgmisi tegureid: • Ehituskoha geoloogilisi tingimusi (pinnaste omadused, kihtide asend ja paksus). • Koormuste suurust ja asetust. • Hüdrogeoloogilisi tingimusi (pinnasevee tase ja selle võimalikud kõikumised survelise pinnasevee olemasolu ja veesurve taset).
393 KINDLUSTUSTÖÖD 394 LAMMUTUSTÖÖD 395 KORRASTUSTÖÖD 396 TAASKASUTAMINE 397 EHITAMINE PAJASETINGIMUSTES 398 TÄIENDAVAD MEETMED 399 MUUD B. EHITUSTEHNOLOOGILINE LIIGITUS EHITUSTÖÖLISTE ERIALADELE VASTAVALT 1. TASAND 010 MEHHANISEERITUD MULLATÖÖD 020 KÄSITSI MULLATÖÖD 030 PINNASE VEDU 040 TAGASITÄIDE 39 050 VAIATÖÖD 060 MONOLIITBETOONITÖÖD 070 RAUDBETOONELEMENTIDE MONTAAZ 080 TERASKONSTRUKTSIOONIDE MONTAAZ 090 PUUTÖÖD 100 MÜÜRITÖÖD 110 PLEKKSEPATÖÖD 120 RIPPLAGEDE EHITAMINE 130 KROHVITÖÖD JNE 2. TASAND + EHITISE ELEMENDI TUNNUS VÕI + KASUTATAVA MATERJALI TUNNUS NÄITEKS: 091 PUITKARKASSI EHITAMINE 092 KATUSEROOVITUSE EHITAMINE 131 LIHTKROHVITÖÖ 132 TERRASIITKROHVITÖÖ VASTAVUSTABEL ARVUTIS ÜHIKHINDADE JA EHITUSTEHNOLOOGILISELT AGREGEERITUD KOONDTÖÖDE VAHEL
annaabi.ee 
