harida. Küttimine ja kalapüük. Sise eesti oli hõredalt asustatud. Tegeldi alepõllundusega ja loomakasvatusega. 4)Eelrooma rauaaeg- tugevamad tööriistad ja relvad ja vastupidavamad. Raud esemed olid kallid, mis tõttu oli neid ka vähe. Jätkusid pronksiaegsed traditsioonid. Hiljem Hakkasid leivima uued põllusüsteemid, teistsugused kalmed, ajutiselt kasutatavad linnused, rauasulatus kohad. Surnuid hakati matma tarandkalmetesse. Majandus hakkas kiiremini arenema kohaliku rauatootmise tõttu. Kasututusele võeti oma soorauamaak. Jätkus üksiktaluline asustus ja süvenes varanduslik ebavõrdsus. 5) rooma rauaaeg- iseloomulik on tüüpilised tarandkalmed, mis oli korrapärased, mida piirasid suurematest kividest laotud müürid. Surnud maeti tarand..., peamiselt põletatult, igasse tarandisse maeti u 10 20 surnukeha. 6) keskmine rauaaeg ja viikingiaeg- sellel ajajärgul oli kasutuses u poolsada linnust. Eristatakse mägilinnuseid- mis
Jahi ja kalapüügi tähtsus kahanes. Alguse saab kaubavahetus pronks oli vaja kuskilt sisse tuua. Eesti aladel olid sidemed Rootsi ja Soomega Uued matmiskombed Lääne mõjude tulemusena hakati surnuid matma kivikirstkalmetesse Tuntuim kalmete rühm asub Jõelähtmel (36 kiviringi) Rauaaja algus ( u 500 eKr) Raud on pronksist tugevam ja parem materjal tööriistade valmistamiseks. Vanimad raudesemed on mõõk, nuga ja naaskel Oma rauatootmise algus Alates 1.saj eKr õpiti Eestis rauda sulatama kohalikust soo- ja järvemaagist Vanim rauasulatusahi on leitud Tartu lähedalt Tindimurrust Alepõllundus Tänu rauast kirvestele hakkas Eestis levima ALEPÕLLUNDUS: põllu rajamiseks oli tarvis mets maha raiuda, kuivatada ja põlema panna. Alepõldu kasutati umbes 3 aastat, siis tuli uus põld rajada Alet põletati rohkem Kesk- ja Lõuna-Eestis Alepõletamine Karulas 2007.a Söödiviljelus
Rauda saadi Väike-Aasiast ja Musta mere kaugrannikul elanud halübidelt. Arvatakse, et halübid leiutasid raua tootmise. Kreekakeelne sõna chalyps on tuletatud selle rahva nimetusest ja see tähendab terast. Rauda kui relvametalli on seostatud roomlaste sõjajumal Marsiga ja taevakehaga Marss. Raud on maakoores levimuselt 4. kohal. Rauda tunti juba XI sajandil eKr. Põhja-Itaalia idaosas Kesk-Itaalia lääneosas eristatakse Villanova kultuuri, kust sai rauatootmise levik alguse. Metalligraafilise analüüsiga on tuvastatud, et vanimad rauamaagist valmistatud esemed pärinevad ajast 2100 eKr. või on veelgi vanemad. Rauametallurgia tekkimine ja areng on seotud hetiitide kultuuriga. Hiinas hakkas rauatootmine XIII-XII sajand eKr. ja raua hiinakeelseks nimetuseks on khlek. Lähis-Idas ja Kagu-Euroopas sai rauaaeg alguse umbes aastal 1200 eKr. Muistsest Egiptusest pärineb vanim raudhelme leid, mis on valmistatud meteoriitrauast ja pärineb umbes aastast
Ilmselt kasutati rituaalides, pidi tooma viljakusõnne. Üle eesti oli umbes 1750 kivi. Neid seostati viljakusmaagiga. Naisjumalus Taevavaatlus. 4. Rauaaeg ja rauasulatus Eesti aladel. Eesti kontaktid naaberalade ja -rahvastega, Vana-Vene riik. Kindlustatud tugipunktid. Eelrooma-rauaaeg. Rauaasulatuse algus umbes 1300 ekr, aga eesti aladel alles umbes 500eKr. Eestis kestis eelrooma rauaaeg 500eKr kuni 50pKr. Raud oli väärismetalliga võrreldav haruldus. Kohaliku rauatootmise algus algas meie ajaarvamise alguses. Eestis oli nii palju rauda tänu soomaagile(soost urgitseti, ning sellest sai rauda). Tekksisid väiksed metalli tööstused, kus rauda töödeldi ja toodeti. Esimesel aastatuhandel pärast kristust kasutati maaharimiseks peamiselt kaheväljasüsteemi. Rooma rauaaeg kestis 50pKr-450pKr. Eestis olid Rooma impeeriumi tugevad mõjud . Eestist on leitud sadakond Rooma münti ning muid esemeid ning ka kirjalikud allikad
Hetiitide riik purunes 1200 e.Kr ja saladus tuleb ilmsiks. Hetiidid ---> Kreeta, Küpros ---> Kreeka, Itaalia ---> 1000 e.Kr Reini ja Doonau ülemjooks Kujunevad uhked rauakultuurid, mis mõjutavad kogu Põhja Euroopat. Kesk Euroopas ( Austrias, Sveitsis, Loode Saksamaal ja Põhja Itaalias) rauakultuurid. Esimene rauaaja kultuur Euroopas Hallstatt (tänapäeva Austrias), levib Austrias, Ida Saksamaal, Sveitsis ja Põhja Prantsusmaal. Oli omaaegne rauatootmise keskus. Soolakaevandustega tegelesid paljud ja 19. sajandil üks insenär haudus sealt lahti kaevama, joonistas kõik luustikud ja panused üles. Saatis ülevaate ühele tolleaegsele akaloouurijale parun von Sakkerile, kes avaldas selle raamatuna. Insener kaevas välja üle 1000 luustiku, koht sai kuulsaks ja andis kultuurile nime. Soolakaevanduste sahtid viivad ka 300m sügavusele, seal säilisid laibad hästi. Omal ajal nimetati soola valgeks kullaks.
annaabi.ee 
