universumis Raua o.-a. võivad olla -2'st - +6'ni, aga +2 ja +3 on kõige sagedasemad Faktid Taimed kasutavad rauda klorofüllis Inimesed kasutavad rauda hemoglobiinimolekulides, et sellega läbi keha suunata hapnikku kudedesse Raud ei käitu alati magnetina Raud on tuntud oma puhtalt vormilt vähemalt 5000 a. Faktid Rauda märgitakse ka Marsi sümbolina Puhta elemendina on raud üsna pehme Vere punane värvus tuleb rauarikastest proteiinidest, mis esinevad kõigis elusorganismidest Saturni ja jupiteri tuumad on väga rauarikkad Faktid Rauarikaste toitude hulgas on punane liha, kala, peet, tofu, oad, maasikad On olemas meretigu, kes kannab raudrüüd Kuigi raud on meile vajalik, on see suures koguses siiski väga mürgine 2006 a. tootis Hiina kolmandiku maailma raua kogusest Faktid Oksudeerudes raud roostetab Teras võib puhtal kujul olla 1000x tugevam kui raud
500 eKr – 450 pKr – Vanem rauaaeg 450-800 pKr – Keskmine rauaaeg 800-1227 pKr – Noorem rauaaeg 2) Rauatootmine sai alguse umbes 1500 a. eKr Lähis-Idas. See oskus püsis mitu sajandit tänapäeva Türgi alal elanud hetiitide saladusena, mistõttu see kohe Euroopas ei levinud. Euroopas sai see tuntuks alles pärast hetiitide impeeriumi lagunemist umbes 1200 eKr. 3) Rauda valmistati rauarikastest maakidest, mis sisaldasid raudoksiide. Maaki kuumutati puusöe abil küttekolletes. Põlemiseks vajalik õhuvool tekitati lõõtsa abil või loomuliku tõmbega. Söe põlemisel eralduv CO ehk vingugaas reageeris hapnikuga ning taandas oksiidist raua. Temperatuurt ahjus pidi tõusma vähemalt 1200 kraadini. 4) Kohalikku rauda hakati tootma 1. Sajandist eKr Põhja- ja Ida-Eestis, ühed sulatusahju jäänused on kaevatud välja Tartumaal Tindimurrus.
tunduvalt kiiremini ja pesemisprotsess jääb lühikeseks. Suhtumine vee maitsesse olenevalt karedusest on individuaalne. Maitselävi kaltsiumioonide ja magneesiumi suhtes on erinev. Mõnele tarbijale on vesi vastuvõetav karedusega üle 10 ml-ekv/l. Eriti kare vesi annab kibeda maitse ja avaldades halba mõju esmajärjekorras seedeorganitele. 6 Suure rauasisaldusega vesi Rauarikastest puurkaevudest ammutatud vesi on esmapilgul täiesti puhas ja läbipaistev. Paarikümne minuti pärast muutub vesi hägusaks, omandades spetsiifilise kollaka tooni. Mõne tunni möödudes hägu sadestub, moodustades koheva sette. Setteprotsess
KÕDU: kaitsevad pinnavoolude eest ( ei saa huumust ära uhtuda)- erosioon hoiavad veevaru kaitseb kliimakõikumise eest ( äkiline külmumine orgaanilise aine lagunemine SEENTE abil- aeglane aineringe rohkete sademete tõttu uhutakse mullalahus ( toitained) sügavamatesse kihtidesse- tekib VÄLJAUHTEHORISONT ehk eluviaalhorisont ehk leethorisont( E) - PROTSESS- LEETUMINE väljauhutud toitained moodustavad leethorisondi alla pruunika SISSEUHTEHORISONDI ( B)- koosneb rauarikastest savimineraalidest leedemullad ( kõige vaesemad)- huumusehorisont puudub või on väga õhuke PROFIIL: 0- KÕDUHORISONT A- ÕHUKE HUUMUSEHORISONT E- VÄLJAUHTEHORISONT B- SISSEUHTEHORISONT C- LÄHTEKIVIM ( murenenud kivim) D- ALUSKIVIM LEHTMETSAMULLAD
pesemisprotsess jääb lühikeseks. Suhtumine vee maitsesse olenevalt karedusest on individuaalne. Maitselävi kaltsiumioonide ja magneesiumi suhtes on erinev. Mõnele 8 tarbijale on vesi vastuvõetav karedusega üle 10 mlekv/l. Eriti kare vesi annab kibeda maitse ja avaldades halba mõju esmajärjekorras seedeorganitele. Suure rauasisaldusega vesi Rauarikastest puurkaevudest ammutatud vesi on esmapilgul täiesti puhas ja läbipaistev. Paarikümne minuti pärast muutub vesi hägusaks, omandades spetsiifilise kollaka tooni. Mõne tunni möödudes hägu sadestub, moodustades koheva sette. Setteprotsess võib kesta mitu päeva. Settimise kiirus sõltub vee temperatuurist ja koostisest. Raua sisaldusest vees saab aimu ka vett maitstes, kontsentratsioon 1,0 1,5 mg/l annab veele tugeva metallimaitse. Raua sisaldus vees annab tunda sellest