Tuli väga palju rahvast, tekkis surve. Need, kes kukkusid, need jäid jalge alla. Venemaa oli endiselt agraarriik, aga algas ka tööstuse areng. Tööstus hakkas arenema, selle tõttu suurenes tööstus 2-3x. Ei olnud ühtlaselt, olid tööstuspiirkonnas. Moskva ja Moskva ümbrus arenes tekstiilitööstus. Varssavi, Peterburi, Riia, Tallinn masinatööstus eelkõige, osalt ka tekstiilitööstus. Ukraina, Lõuna-Venemaa - kivisöekaevandused, rauakaevandused. Uuralid kivisöekaevandused, rauamaagikaevandused. Kaspia mere ääres nafta. Tööstus oli rajatud tänu väliskapitalile ehk tänu Prantsusmaale ja Saksamaale. Oluline oli ka Suure Siberi raudtee ehitamine. Pidi jõudma Vladivastoki Venemaa idaosas. Enne I maailmasõda läks Samarast Tsita'sse, alles hiljem ehitati Vladivastokki. Nüüd sai kasutada ka Siberi loodusvarasid, sest neid sai raudtee abil transportida. Nüüd muutus ka ümberasumine Siberisse
Sõjasüüdlasteks mõistmine. Saksamaa kohustus reparatsioone maksta oli põhjustanud tugeva majanduslanguse, (lubas natsionaalsotsialistidel võimule tulla). Ei: Saksamaa kui suur sõjaline jõud oli tugevalt nõrgestatud. Oli vähem mehi, puudusid tankid, allveelaevad, lennukid, ei olnud sõjaväekohustust. Rahvasteliit hoiab kõik sõjad ära. Reparatsioonid nõrgestavad majandust, Saksamaa ei saa keskenduda sõjaks valmistumisele. Saksamaal ressursside puudus, sest kivisöe- ja rauakaevandused läksid Prantsusmaale. 1920. aastate rahvusvahelised suhted Kahekümnendaid on iseloomustatud kui idealismiajastut. Arusaam, et sõda kui sellist enam ei tule. 1920.-del ei olnud maailmas suuri kriise ega sõjakoldeid. Esimene oluline rahvusvaheline konverents oli 1922 aastal toimunud Genova majanduskonverents. Seni oli Nõukogude-Venemaa ja Saksamaa rahvusvahelisest tegevusest kõrvale jäetud, sest üks oli kaotajariik ja teine kommunismiga riik