Pronksiaeg
Rootsis oli koondunud küladesse juba pronksiajal. Üksiktaluline asustus valitses praegustel andmetel siiski
pronksi- ja eelrooma rauaaegsel Ojamaal, kus see püsis kuni uusajani.
Väkra asustusüksus
Lõuna-Saaremaal
Asustusest pronksi- ja eelrooma rauaaegses Eestis annavad tunnistust peamiselt kivikalmed,
kuna avaasulaid kaevatud ei ole. Arvatakse, et ainult eliit või vähemalt maaomanikud maeti
kivikalmetesse, samas kui osa inimesi, need, kes olid sõltuvuses kellestki teisest, maeti
kusagile mujale.
Asustusarheoloogias kasutatakse Põhjamaades ning ka Eestis laialdaselt 17. sajandist pärit
nn kadastriplaane, mis tavaliselt on mõõdus 1:9500/9000. Rootsi inimgeograaf Sven-Olaf
Lindquist on näidanud, et 17
annaabi.ee 
