Pean kohe alustuseks ütlema, et ühtegi lemmiksportlast minul otseselt ei ole. Elan väga kaasa kõikidele meie tippsportlastele, ükskõik millist spordiala nad esindavad. Infot saan eelkõige internetist uudisteportaalidest. Siiski on rohkem südamelähedased spordialad kergejõustik, suusatamine, ujumine ja jalgrattasport. Raskejõustikust mina tütarlapsena väga aru ei saa. Raske on mõista ka võitlusspordi ja tehnikaspordialasid. Olen ise kergejõustiku, suusatamise ja rattaspordiga sinapeal. Ei tegele otseselt ühe alaga kuid harrastusspordi tasemel aga tihedalt. Saan aru nende võimetest esineda ja esindada Eesti koondist suurtel tiitlivõistlustel, milleks minu võimed kahjuks ei küündi. Omamoodi erilise tähelepanu all on meeskonnamängud: jalgpall, võrkpall, korvpall. See on pigem nagu suur rahvapidu, kui Eesti koondis osaleb Euroopa ja Maailmameistrivõistluste valiksarjades ja nad saavutavad häid kohti või lausa suudavad ennast võidelda Euroopa
Eeskuju peaks leiduma siit tekstist küllaga. Väga täpse ülevaate leiab jalgratta arenguloost ja jalgrattaspordist Eestis just möödunud sajandil, sest lähiajalooga ollakse kuigipalju kursis ja sellepärast, et rattaspordi ajalugu lihtsalt ei ulatugi kaugemasse minevikku. Jalgratta ajaloo kohta võivad küll täpsed aastaarvud ja isikud mõnelpool olla küsitavad, sest mitmetes erinevates allikates on esitatud isemoodi andmed. Teema valik ei valmistanud erilist peavalu, sest rattaspordiga olen ise harrastaja tasemel tegelenud tõsisemalt viimased neli aastat. See ala vajab nii tehnilist taipu, vastupidavust, võistlusstrateegiat, sõiduoskust ning suures mahus treeningut. Veel oli valiku all ka autospordiga seonduv, kuid sellega tõsisemalt tegeleda ei ole olnud lihtsalt veel võimalik. Eriti oluliseks pean teema valikul huvi antud ala vastu. Uurimustööd läbi viia oli väga põnev. Läbi tuli töötada suurtes kogustes materjali ning
annaabi.ee 
