Nagu suurmees Lennart Meri on juba öelnud, siis olukord võib tõesti olla sitt, aga see on meie tuleviku väetis. Loodus on see, mille ümber meie tulevik keerleb. Seda on ta teinud kogu inimkonna eksisteerimise ajal ja varemgi veel. 21. Sajandil võtame loodust kui puhtust ja kaasaegsust. Roheline meie linnapildis pälvib suurt tähelepanu ja heakskiitu. Me leiame pidevalt uusi ja ökonoomsemaid viise liiklemiseks: elektriautod, rattaliiklus, võimalikult kättesaadav ühistransport. Kui me vaatleme viimastel aastatel läbi viidud uusarendust, siis on pildil alati loodust: uued ja noored puud, elupuud, põõsad ja puukoor kõigi nende ümber. Kõike seda kokkuvõttes võime loota, et kolmekümne aasta pärast elame väga modernnses ja puhtas Eestis, kus tänavapildis on palju rohelust ja kaasaegsust. Kui lihtne on saavutada looduslähedust, kas ilus tulevik on ikka kõigi huvides ja millest peaks loobuma – seda kõike
liikumiseks. Iga rattur on kogenud, et edestab tipptunnil kõiki autosid, sest mahub läbi ummikutest, võib põigata üle väljakute ning parkida ratta täpselt oma sihtkoha ukse ette. Vanurite liikumisvõimalused suurenevad Teatud ea saabudes ei julge vanainimesed enam autoga linnaliikluses osaleda, ent nagu näitab eesrindlike Euroopa linnade kogemus, suudavad nad ratta seljas mõnuga edasi kulgeda ohututel rattateedel. Rohkem õiglust vaestele Kuna rattaliiklus on võrreldamatult odavam kui autoliiklus ja kättesaadav kõigile sissetulekurühmadele, siis on rattateede eelisarendamine õiglasem kui panustamine autoliiklusse. Kogukonnatunne tugevneb Autosõitjad on üksteisest isoleeritud, samas kui rattasõitjad suhtlevad omavahel ning teiste linnaelanikega, mis parandab kogukonna sotsiaalset sidusust. Liiklejate ohutus Autostunud USA linnas Orlandos (uuringu teinud ülikooli kodulinn) suri 2000. aastal liikluses
annaabi.ee 
