3) paavstivõim vähenes või uutes kirikutes kadus sootuks 4) töötegemine muutus inimese kutsumuseks ja jumalast seotud elueesmärgiks REFORMATSIOON SVEITSIS JA AUSTRIAS Sveitsis saab rääkida reformeeritud kirikust. Kirikule pani aluse J. Calvin. Teda on peetud teise põlve usupuhastajaks ( tema enam vana lõhkuma ei pidanud, sai keskenduda kiriklikule ülesehitustööle ) Vaadetelt mõnevõrra sarnane luteriga, Zwingli poolt kuulutatav usk oli veelgi ratsionalistlikum kui oli seda luterlus ning Zwingli oli see, kes reformatsiooni Sveitsis algatas. Zwingli ja Calvini vaated erinesid mõnel määral, peale jäid Calvini vaated. Calvini vaadete sisu oli predestinatsioon( ettemääratusõpetus ) Inimene ei saa kaasa aidata sellele, mis tulevikus ootab. Jumal annab märku, kas inimene on määratud õndsaks saama või ei ole. Jumala märguanne seisnes selles, et kui inimene maises elus on edukas, siis järelikult on jumal ta väljavalinud.
töötanud, noorelt läheb Pariisi õnne proovima, kirjandusliku ande poolest satub Richelieu ringkonda. Õige pea lahkub sealt, hakkab oma rida ajama. 1660nendate keskel tõmbub kirjanduslikust tööst kõrvale, 20 elu viimast aastat ei tegelegi dramaturgiaga. Ta oli kangesti sarnane inimesega, kes tahab istuda korraga mõlemal pool (barokk ja klassitsism). Oma varasemates töödes jäljendas Hispaania barokki, Prantsuse barokk oli ratsionalistlikum, kaldus olemuselt klassitsismi poole. Tal ei ole kerge kohaneda klassitsismi reeglitega, ta väga püüdis järgida neid reegleid. Asus pidevalt kaitseseisundis. Teoreetilisi traktaate klassitsismist kirjutas ka. Klassitsism jäi pigem sisemiselt võõraks, Corneille ei suutnud omandada klassitsismi põhireeglit: väljendada mitte aadliku vaid kuningavõimu seisundit. Kuulsaim reegli rikkumise näide oli ,,Cid" (1636), mis oli hispaanlase Guillen de Castro kirjutatud, Corneille tegi sellest
annaabi.ee 
