üle Euroopa erinevate riikide esindajad, kes on võitnud riikliku teaduse populariseerimise auhinna. · Eestis anti 2006.aastal esimest korda välja auhind teaduse populariseerimise eest. · https://www.youtube.com/watch?v=aUUSBDM3RQA · BARUCH SPINOZA · 24.November 1632 21.veebruar 1677 · Juudi päritolu Hollandi filosoof. · Spinoza tööde tähtsust märgati alles peale tema surma. · Tänapäeval peetakse teda suurimaks ratsionalistlikuks filosoofiks 17.sajandil, kes pani aluse 18.sajandi valgustusajastule ning tänapäevase piiblikriitikale. · · ELU · Pärines Portugali juutide suguvõsast · Sündis Amsterdamis rikka kaupmehe pojana · Elas rahulikku elu prilliklaaside tegijana ning keeldus k õrgetest kohtadest ja ametist, mida talle pakuti. · Perekonnalt saadud päranduse andis õele. · Spinoza suri kopsuhaigusesse, mille tekitas klaasitolm.
Meelte kaudu saadakse Platoni järgi ainult arvamusi, mis on segased ja ebapuhtad, teadmiseni aga jõuab üksnes kontemplatiivne hing, mis pöördub füüsilisest maailmast ära. Ainult hingel saavad olla teadmised eidostest ehk ideedest ehk vormidest, mille ebatäiuslik jäljendus on nähtav maailm. Sellisel teadmisel on nii eetiline kui ka teaduslik tähtsus. Tänapäeva terminites saab Platoni õpetust teatud reservatsioonidega nimetada idealistlikuks ja ratsionalistlikuks. Seevastu Aristoteles tähtsustas palju rohkem meelte rolli tunnetuses, mistõttu ta on lähedasem tänapäeva mõistes materialismile ja empirismile. Aristotelese meetod lõi eeldused hilisema teadusliku meetodi tekkele. Ka Aristoteles kirjutas algusaastatel dialooge, kuid nendest on säilinud üksnes katkendid. Aristotelese teosed, mida tänapäeval tuntakse, on traktaadivormis ning suuremalt jaolt ei olnud nad mõeldud avaldamiseks. Tõenäoliselt oli tegemist loengukonspektidega ning
Meelte kaudu saadakse Platoni järgi ainult arvamusi, mis on segased ja ebapuhtad, teadmiseni aga jõuab üksnes kontemplatiivne hing, mis pöördub füüsilisest maailmast ära. Ainult hingel saavad olla teadmised eidostest ehk ideedest ehk vormidest, mille ebatäiuslik jäljendus on nähtav maailm. Sellisel teadmisel on nii eetiline kui ka teaduslik tähtsus. Tänapäeva terminites saab Platoni õpetust teatud reservatsioonidega nimetada idealistlikuks ja ratsionalistlikuks. Seevastu Aristoteles tähtsustas palju rohkem meelte rolli tunnetuses, mistõttu ta on lähedasem tänapäeva mõistes materialismile ja empirismile. Aristotelese meetod lõi eeldused hilisema teadusliku meetodi tekkele. Ka Aristoteles kirjutas algusaastatel dialooge, kuid nendest on säilinud üksnes katkendid. Aristotelese teosed, mida tänapäeval tuntakse, on traktaadivormis ning suuremalt jaolt ei olnud nad mõeldud avaldamiseks. Tõenäoliselt oli tegemist
olemasolu kohta. Sellega on Descartes sõnastanud uusaja filosoofiale üldiselt iseloomuliku lähtekoha. Uusaja filosoofiat võib nimetada teadvus-filosoofiaks. See tähendab, et uusaja filosoofia üldiselt lähtub eeldusest, et teadvus on tunnetusele antud esmaselt ja kindlamalt kui välismaailm, teadmine millest tuleb tõsikindlast teadmisest teadvuse kohta alles tuletada. Uusaja filosoofiat on kombeks jagada ratsionalistlikuks ja empiristlikuks. Aga see eeldus, et teadvus on esmane tõsikindel antus tunnetuse jaoks, on ühine mõlemale. Teadmine teadvuse olemasolust ja omadustest tuleb absoluutselt tõsikindla teadmisena asetada aluseks kogu teadmistesüsteemile, teadvus saab subjektiks (ladina keeles all-olev, aluseks-olev). Keskajal ja veel varem võis subjekt tähendada ükskõik millist asja kui oma omaduste kandjat. Uusajal kitseneb selle sõna tähendus mõtlevale hingele
annaabi.ee 
