XX sajandi alguse ehitusbuum Peterburis ühtis juugendperioodiga. Esimesed stiili näited pärinevad 1890ndate aastate lõpust. Ehitati üle 500 hoone juugendstiili eri variatsioonides inglise, austria, saksa, belgia, prantsuse, soome ja rootsi mõjutustega. Stiililiselt on pilt väga mitmekesine. Võrreldes Moskvaga on Peterburi ehitised vaoshoitumad seda on mõjutanud linna üldine rangelt klassitsistlik ilme. Linnas on rohkem tunda ka ratsionalistlikke jooni. Olulised on Soome mõjud. Nagu Soomeski on siin suur roll looduslikul kivil, antud juhul hallil graniidil, mis määrab ära fassaadi üldise vaoshoitud koloriidi ja dekoratiivsete skulptuuride iseloomu. Parimad juugendi näited on Kamennõi saarel Peterburi eliidi härrastemajad. Kuulsamaid näiteid on baleriin Matilda Ksesinskaja villa (1904 06). 3. Lalique`i looming näitab traditsiooniliste kullassepa traditsioonide suurepärast tundmist
<- “Melt” Otto Wagner (1841-1918) Austria arhitekt. 1857 alustas õpinguid Viini Kõrgemas Tehnikakoolis. Hiljem õppis Berliini Bauakademie's ja 1861-3 Viini Kunstiakadeemia Arhitektuurikoolis. Varasemad ehitised on neo-renessanss-stiilis. Temast sai Austria arhitektuuri taassünni juhtfiguure.Üks tema kuulsaimad ehitisi on Viini metroo jaamad. Oluliseks ehitiseks arhitektuuri arengus on Viini Postihoiukassa hoone (1904-6), mis järgib ratsionalistlikke põhimõtteid (funktsionalistliku stiili eelkäijaid). Wagner oli oluline Viini noorema arhitektide põlvkonna mõjustaja. 1894 sai temast Viini Kunstiakadeemia professor. Väga populaarne oli raamat "Moderne Architektur" (1895). Adolf Loos`il (1870–1933) Austria kuulsamaid arhitekte. Olles 19. sajandi lõpul USA-s, sai ta mõjutusi Chicago koolkonnalt. Aastatel 1924–1928 töötas Loos Pariisis. Loos ütles resoluutselt lahti juugendlikust esteetikast ja rajas teed funktsionalismile
grupina natüürmordiks koonduvad. Omalaadse valguse- ja värvikäsitluse kõrval on Vermeeri tööde eripäraks ka äärmiselt selge ülesehitus, mis kohati läheneb geomeetrilisele täpsusele ning korrapärasusele. Pindade ja nurkade, valguse ning varju, perspektiivi ja rakursi mõju pildiruumis on täpselt läbi kaalutud. Vaadates Vermeeri interjööre, milles valitseb sügav sisemine korrastatus, meenub tahtmatult, et 17. sajand kannab endas ka tugevaid ratsionalistlikke elemente. Vastukaaluks baroklikule eksalteeritusele tekkisid näiteks prantsuse kunstniku Nicolas Poussini klassit- sistlikud kompositsioonid ja tema kaasmaalane Rene Descartes tõstis filosoofias aukohale mõistuse ja loogika. Midagi selle sajandi mõistuspärast korda otsiva inimvaimu taotlustest kajastub ka Vermeeri loomingus. Valdav osa Vermeeri loomingust kuulub üksikute inimfiguuridega interjööri-maalidele. Kuid
keelde soomlase C. Gananderi rootsikeelse ,,Mythologia Fennica", täiendades seda omapoolsete arvamustega eesti ainese alusel, esitas vihjeid jumalatele eesti rahvausundis, pannes nii aluse eesti pseudomütoloogiale, mille väljakujundajateks olid F.R.Faehlmann ja F.R. Kreutzwald oma loominguga. Petersoni sulest pärineb ka eesti esimesi filosoofilise proosa näiteid - abstraktsetel teemadel päevik, mis peegeldab ratsionalistlikke seisukohti, väärtustab eetika kategooriaid, väljendab ustavust talupojaseisusele, mõistab hukka võimutsemise, inimeste alistamise, peab õnne aluseks mõistust ja teadmiste pidevat omandamist. Tema kirjanduslikke tõekspidamisi mõjustas antiikkultuur ja 18. saj saksa kirjanduse kõrval ka eesti rahvaluule. Petersoni vähene luulelooming - 21 eestikeelset luuletust on kunstiväärtuselt kaugel ees oma ajast,
Psüühika ja käitumise eksperimentaalse uurimise asemel peavad psühholiigid keskenduma inimese mõistmisele ja tema abistamisele,et iga indiviid saaks parimal võimalikul moel realiseerida temas peituva arengupotentsiaali ning ületada kohanemisraskused Humanistlik psühholoogia on palju mõjutanud psühhoteraapiat ning psühholoogilist treeningut Kognitiivne psühholoogia (Bruner,Broadbent,Miller,Neisser,Simon,Posner) Teoreetilises plaanis ennetas kognitiivpsühholoogia ratsionalistlikke, konstruktivistlikke ideid Lähtub arusaamast,et inimese psüühikat tuleks käsitleda kui informatsiooni vastivõtvat,muunduvat,säilitavat ja kasutavat mitmetasandilist töötlussüsteemi Infotöötlust vahendavad maailma objektide ja nähtuste kohta käivad psüühilised esindused (representatsioonid) ning tasemetevahelist teabeedastuse ellu viivat seesmised (otsesele vaatlusele varjatud) protsessid Inimesed ja loomad on kui infot vastuvõtvad,salvestavad,muundavad,kasutavad süsteem.See
annaabi.ee 
