Empirism või ratsionalism? Nii empirism kui ka ratsionalism, on kaks täiesti erinevat suunda, vastandudes üksteisele. Mõlemal on omad kombed ja uskumused, mis kattuvad väga vähe. Kuid mõlemad pühenduvad nii öelda iseendale, inimese mõttemaailmale ja olemusele, mitte niivõrd maailma asjadele. Empirism ja ratsionalism on valgustuse kaks suunda. Valgustus on inimese väljumine tema omasüülisusest alaealisusest. Alaealisus on võimetus kasutada oma aru kellegi teise juhatuseta. Seda iseloomustab usk mõistuse kasutamisse ja mõtleva indiviidi võimesse iseennast juhtida., ning distantseerumine traditsioonist ja autoriteedist. Empirismi põhiseisukoht on see, et kõik teadmised tegeliku maailma kohta pärinevad kogemustest. Tunnetuse alusena nähakse siin meelelist kogemust. Tõelised on vaid üksikud objektid ja fenomenid. Teiselt poolt on ratsionalismis seisukoht see, et meie tõsikindlad teadmised pärinevad mõistusest...
· 16.19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest · Ametlik kultuuriideoloogia Prantsusmaal alates Louis XIII ajast · Periodiseering: varaklassitsism (kuni aastani 1800) Kõrgklassitsism (hilisem) Klassitsism · Vastandus barokile, rõhutades tasakaalukust ja korrastatust · Selge piir üleva ja madala vahel · Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi, võitlema pahede vastu. · Tugevad mõjutused Descartes'i ratsionalismist "Kogu inimliku maailmatunnetuse aluseks on mõistus." · Hilisemad kunstivoolud ühel või teisel moel mäss "ametliku" klassitsismi vastu. Louis XIV · Nimetas ennast päikesekuningaks. · Koondas oma õukonda ajastu kõige andekamad intellektuaalid. · Oli ka ise andekas tantsija ja võttis tihti etendustes osa. Klassitsism kirjanduses · Prantsusmaal 17. sajandil · Põhimõtted: -Rangelt lahus hoida kõrget ja madalat stiili,
Valgustus ja valgustatud absolutism Marili 10A Valgustuse mõiste • Kõige olulisem vaimne liikumine Euroopas. • Saksa filosoof Immanuel Kant: inimese väljumine tema omasüülisest alaealisusest. • Kritiseeris autoriteetidele tuginevat mõtteviisi; innustas mõtlema iseseisvalt. • Leidis tuge prantsuse ratsionalismist ja inglise empirismist. • Uus lähenemine Jumalasse. • Valgustusliikumise kodumaaks on Inglismaa. Uus riigivõimu käsitlus • Uus käsitlus riigivõimust ja selle kujunemisest. • Inglane Thomas Hobbes: -Riigieelne ühiskond: „Kõikide sõda kõikide vastu“. -Monarhi käes peaks olema koondunud seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. -Kohustus kindlustada alamate julgeolek. • John Locke`i: -Parlament ei tohi ise seadusi ellu viia ja kuningas ei peaks
Kameralistid ja füsiokraadid Joonas-Sander Tamm Markus-Oliver Tamm Getri Tomson Marta Tolli Kristelle Usta Taavi-Valter Taveter Valgustusajastu • Levis 18.sajandil pärast reformatsiooni. • Peamiselt Prantsusmaal, Itaalias ja Saksamaal. • Valgustuse põhiidee oli usk mõistusesse kui maailma tunnetamise allikasse. • Leidis toetust ka ratsionalismist ( mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsus) ja empirismist ( kõigi Tuntud valgustajad • Immanuel Kanti võib lugeda valgustuse rajajaks. • Thomas Hobes väitis, et kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast. • John Locke tutvustas esimest korda inimõigusi. • Montesquieu lõi võimude lahususe põhimõtte • Voltaire-i arvates on valgustatud monarhia parim • Rousseau väitis, et ka demokraatia pole täiuslik. Kameralistid • Saksamaalt pärit idee
Valgustussajandiks on nimetatud 18.sajandit, mil toimus murrang inimeste mõttemaailmas. Valgustus oli vaimne liikumine, mida iseloomustas usk mõistusesse ning inimesesse, see oli inspireeritud ratsionalismist. Eelkõige väljendus valgustus kiriku ja jumala mõjuvõimu vähenemises ühiskonnas. Teaduse areng andis inimestele arusaama, et maailm toimib neile mõistetavate seaduste alusel ning seega arenes teadmine, et inimene saab maailma muuta. Sellest lähtuvalt tõusis tugevalt eesotsa inimene ning erinevalt eelnevatest ajastustest ei tehtud enam inimesel seisuse põhjal vahet räägiti õigustest, vabadusest, võrdsusest. Kuna valgustuse puhul oli rõhk mõistusel ja mõtlemisel, tõusis 18
Kirde USA-s laiuvad isegi kõrbed, kuid läänerannik on jällegi suhteliselt sademete rohke. Kuigi ilm USA- s on sageli lausa äärmuslik keeristormid, tsüklonid, üleujutused, äikesetormid ja põud on mõnes piirkonnas tavalised on sealne kliima põllumajanduseks äärmiselt sobiv. USA on demokraatia musternäidis ja valitsus on alati pooldanud ausat turumajandust. USA poliitiline ja majanduslik ideoloogia on liberaalne, mis lähtub individualismist ja ratsionalismist ning peab progressi ja sotsiaalset kooskõla võimalikuks ainult eraomandi alusel, kui üksikisikul on laialdane tegevusvabadus. USA-s on riigi sekkumine ühiskonnaellu minimaalne ja piirdub kodanikuõiguste tagamisega.
kogemusi ja meeltega kogutud infot. Eitatakse ka kaasasündinud teadmisi ja “ideesid”. Selles essees arutlen suundade korrektsuse üle ning proovin leida vastused küsimustele: kumb ise olen ja kumb olla, kas ratsionalist või empirist? Küsides endalt, kas olen ratsionalist või empirist tekitab esialgu mõttes tühik, siis aga kõhklev vastus “Natuke mõlemat?”, kuigi tegemist on vastanditega. Kui teemal edasi arutleda võib jõuda vastuseni, mis on endalegi ootamatu. Alustades ratsionalismist leiab see suund teadmiste seletamiseks piisavalt argumente, et sellesse uskuda. Üheks tähtsaimaks esindajaks on René Descartes, kes oli prantsuse filosoof ning teda peetakse ka nn “tänapäevase filosoofia” rajajaks. Temalt pärineb ka tuntud ütlus “Mõtlen, järelikult olen olemas!”. See väljendab hästi ratsionalismi olemust ning mingil moel ka tõestab seda, sest kas miski, mida olemas ei ole saaks mõtelda? Pigem mitte. Isegi kui tegemist oleks
tallinna ja tartu keel. 8. Port Royali grammatika, ratsionalism keeleteaduses. Port Royali grammatika eesmärk oli anda ülevaade keelest kui sellisest et oleks lihtsam õppida teisi keeli. Meetodina lähtub emakeelest. Olemuselt ratsionalistlik, st leiab, et inimmõtlemine on kõige alus ja on sõltumatu nii keelest kui kogemusest. Keel on seega universaalne, kuna baseerub inimmõtlemisel ja suhtlusvajadusel. Hoolimata ratsionalismist, näitab Port Royali grammatika paljut, mis pole ratsionaalne ja jätab võimaluse näha, et keeles on ka mitte-mõistuslikku wth i'm so done 9. Võrdlev-ajaloolise keeleteaduse sünd: arvamused keelesugulusest enne 19. sajandit, Rask, Bopp ja vennad Grimmid häälikumuutustest ja keelesugulusest. Öeldakse, et 19 on ajaloolise keeleteaduse sajand. Enne seda jagas Dante keeled germaani, ladina ja kreeka keeleks. 18. saj tehti palju võrdlevat
VALGUSTUS 18. sajandit ehk valgustussajandit peetakse kõige olulisemaks vaimseks liikumiseks Euroopas pärast reformatsiooni. [1] Usk mõistusesse kui maailma tunnetamise peamisesse allikasse, oli valgustuse juhtmõtteks. Valgustusliikumine leidis tuge nii Prantsuse ratsionalismist (René Descartes), mis rõhutas mõistuse ja kriitlise mõtlemise tähtsust ning ka Inglise empirismist(Francis Bacon), mis vaatles kõigi teadmiste allikana kogemust: vaatlust, mõõtmist, eksperimenti. Kuigi valgustus on seostatud enamati just prantslastega, on valgustusliikumine tegelik kodumaa siiski Inglismaa. Prantsuse valgustajatele andis tõuke vahetu kokkupuude Inglismaaga. Jean Baptiste d´Alembert ja Denis
Kõiki klassitsistliku draama põhimõtted võtis aga kokku ajastu autoriteetseim kriitik Nicolas Boileau (1636-1711) oma traktaadis ,,Luulekunst" (1674). Poeet peab tema järgi matkima loodust, kuid seda, mis on looduses tõene ja üldkehtiv saab märata ainult mõistus. Boileau peab kunstiteoses hädavajalikkuks ratsionaalset korrastust. Samas peab luuletajat kõiges ajendama südame hääl, kõlbeline eesmärk Klassikaline tragöödia Prantsusmaal kasvabki välja filosoofilisest ratsionalismist ja tõstab esile rahvuslikku ühtsuse ja kodanlikukohuse progressiivseid ideid. Isiklikku ja ühiskondliku vaheline probleem lahendatakse ühiskondlikku kasuks, mis omandab omapärase vormi - truudus absoluutsele monarhile. Peategelase surm klassitsistlikus tragöödias on isiklikke tunnete ja kodanikukohuse (mis määras peategelase käitumist) konflikti tarvilik tagajärg. Pierre Corneille (1606--1684)
reformatsiooni. 18.sajandit nimetatakse valgustussajandiks. Saksa filosoof Immanuel Kant defineeris valgustust ku inimese väljumist tema omasüülisest alaealisusest. Valgustus kritiseeris autoriteetidel, sealhulgas kirikule, tuginevat mõtteviisi ning innustas mõtlema iseseisvalt. Valgustajad väljendasid optismi, et inimmõistuse piiramatud võimalused tagavad inimkonnale järjekindla progressi. Valgustamine leidis tuge nii Prantsuse ratsionalismist, mis rõhutas mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust, kui ka Inglise empirismist, mis vaatles kõigi teadmiste allikana kogemust: vaatlust, mõõtmist, eksperimenti. Mõistus, kritiseerimisjulgus, vaimne vabadus ja religioosne tolerants asendas traditsiooni, krikliku ja ilmaliku autoriteedi kummardamise. Kuigi valgustust on enamasti seostatud prantslastega, on valgustusliikumise tegelik kodumaa siiski Inglismaa. Prantsuse valgustajatele andis tõuke vahetu kokkupuude
Kõige olulisemaks vaimseks liikumiseks Euroopas pärast reformatsiooni peetakse valgustust. 18. sajand kannab nime valgustussajand. Saksa filosoof Immanuel Kant (1724-1804) defineeris valgustust kui inimese väljumist tema omasüülisest alaealisusest. Valgustus innistas mõtlema iseseisvalt ja kritiseeris kirikule tuginevat mõtteviisi. Valgustuse põhimõtteks oli usk mõistusesse kui maailma tunnetamise põhilisse allikasse. Valgustusliikumine sai tuge nii Prantsuse ratsionalismist, mis rõhutas kriitilise ja mõistuse mõtlemise tähtsust, kui ka Inglise empirismist, mis vaatles kõikide teadmiste allikana kogemust: eksperimenti, vaatlust, mõõtmist. Traditsiooni, kirikliku ja ilmaliku autoriteedi kummardamise asendas mõistus, kritiseerimisjulgus, vaimne vabadus ja religioosne tolerants. Jumalat vaadeli nüüd kui maailma loojat, kes enam selle edasisse korraldamisse ei sekku. Valgustusliikumine on alguse saanud Inlismaalt. Prantsuse valgustajatele andis
Uus valitsejapaar allkirjastas parlamendi esitatud õiguste deklaratsiooni ,,Õiguste billina", mis on jäänud üheks Inglismaa põhiseaduse alusdokumendiks. Stuartite võimuletulekust alanud Sotimaa ja Inglismaa lähenemine lõppes kahe parlamendi ühendamisega 1707 aastal, mis muutis senise personaaluniooni reaaluniooniks. Suurbritanniast sai Ühendatud Kuningriik. 3. Valgustusajastu Valgustuse juhtmõte oli usk mõistusesse Immanuel Kant. Valgustus leidis tuge nii Prantsustmaal ratsionalismist kui ka Inglismaal empirismist. Tekkis deistlik lähenemine Jumalasse, keda vaadeldi kuu loojana, kes edasisse maailma korraldusse ei sekku. Thomas Hobbes kinnitas, et kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast. Kuningale koondus küll nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim kuid ta pidi kindlustama ka alamate julgeoleku. Vastasel juhul on alamatel õigus valitsejale vastu panna. John Locke pidas oluliseks, et parlament ei rakendaks ise seadusi ellu ning et kuningas ei looks seadusi
Tuleb selgeks õpetada praktiline oskus nt puutöö. Lugemiseks Piibel ning ,,Robinson Crusoe". Rousseau hakkab tegelema väga olulise teemaga, mis on võõrandumine. Räägib, kuidas inimene on võõrandunud sellest vabast,loomulikust olemisest (enne oli võõrandumine jumalast keskajal). I.Kant saksa idealist (tõde on väljaspool meid ja meie tunnetust reaalsus on midagi nähtamatut), huvitub ratsionalismist( puhta mõistuse filosoofia kui mõistus ütleb, et nii on, siis see ongi tõde, vastandub imperialismile, kus tunnetuse kaudu võimalik tõde leida). Kant ka esialgu ratsionalist. Muutus toimub, kui loeb inglise imperistide teoseid John Locke ja David Hugh (kõigepealt kogemus, siis mõistmine). Ainult kogemus tunnetuse piiriks, metafüüsika muutub mõttetuks ehk Kant hakkab selles kahtlema. Tema ülesanne uurida
Ning seetõttu soovitan allikate järele pärimise asemel küsida hoopis teisiti: “Kuidas suudaksime leida ja kõrvaldada vea?” [seals., lk. 1846] Popperi üldine vastus sellele küsimusele on: “Uurides kriitiliselt teiste teooriaid ja oletusi ning – kui suudame end selleni arendada – omaenese teooriaid ja oletusi kritiseerides” [seals., lk. 1847]. Oma filosoofilist positsiooni nimetab ta kriitiliseks ratsionalismiks (mis erineb oluliselt traditsioonilisest ratsionalismist) ning annab sellele järgmise kokkuvõtva formuleeringu: “minu vastus küsimusele “Kust te teate? Millisest allikast on pärit või millele toetub teie väide? Missugused vaatlused on teid selleni viinud?” oleks: “Ma ei tea, mu väide on vaid oletus. Ärge muretsege allikate pärast, kust ta võib pärineda – võimalikke allikaid on palju ja pooli neist ei pruugi ma teadagi; ning päritolul või sugupuul on igal juhul vähe tegemist tõega. Ent kui teid
Kopenhaageni ülikoolis. Kuigi tal oli hiljemgi ilmunud väga küpseid töid, nt. kahest romanssidetsüklist ja ühest lühikesest tragöödiast koosnev teos ,,Helge ,, (1814) ja luuletisteseeria ,,Põhjamaade jumalad", kannatas tema hilisem looming liighõlpsuse, arenemise seismajäämise ja kodanlikustumise all, mis põhjustas kodumaal kirjanduslikes ringkondades pöördumise tema vastu. Oehlenschläger oli võimsa pöördega vabastanud maa Holbergi ratsionalismist, kuid ka ise kaotanud lõpuks oma värskuse. Vanemast romantikutepõlvest peab välja tooma veel vaimulik Nicolai Frederik Severin Grundtvigi (1783-1872), kes otsustavalt reformeeris romantika vaimus taani hariduslikku ja usuelu, viies selle välja 18. sajandi pärimustest. Noorusaastatel tundis ta endast kutset luuletaja ja ajaloolase elutööks. Temal oli teine arusaam põhjamaade vanemast luulekunstist kui Oehlenschlägeril
tendentsid Trooja sõda. Homeros. Inimese võime loodusesse sekkuda, ehitada valmis midagi. 14s eKr Platon oma tõlgenudse ühe kreeklaste müüdist: Epimetheus (tiitan) saab jumalatelt ülesande luua elusolendid, tema loodud inimene abitu ja võimetu, kõik paremad omadused jagab E loomadele. Prometheous tähendab ettemõtlemist, toob Zeusi käest tule inimestele. Inimene saab vahendid, kuidas ise end maailmas kehtestada. Tehnoloogilise võimu kehtestamise lugu (tule toomine). Ratsionalismist ja valgustusest pärit. Nende käsitluste järgi on loodus tohutu suur objektiivne samas tumm, kõnevõiemtu maailm. Loodus rääkinud kunagi vastu. Inimene oli loodusest kaitstud, hullumeelsus tähendab, et loodus saab su kätte, siis pole sa kaitstud. Loodust käsitleti toormaterjalina mida saab pidevalt töödelda, midagi teha sellega; kui vaenulik territoorium, mis tuleb tsiviliseerida. Bacon, loodust valitsetakse seda tundma õppides. Eksperimenteering. Inimkeha kuulus looduskeskkonda
kogemusest. Mõtte struktuur määrab keelelise väljendi struktuuri. •Keel on seega universaalne, kuna baseerub inimmõtlemisel ja suhtlusvajadustel. Nt võrdlevad erinevaid keeli rõivastega, mis sõltumata materjalist omavad sarnaseid omadusi (käised, kinnitused jms). •Inimmõtlemises on kaks põhikategooriat: ideed ja operatsioonid. Mõtte ja lause vahel valitseb isomorfism: kaks ideed ühendatakse koopulaga (mis on ainuke tõeline verb). •Hoolimata põhimõttelisest ratsionalismist, näitab P-R grammatika ka paljut, mis ei ole ratsionaalne ja jätab seega ka võimaluse näha, et keeles on ka mitte-mõistuslikku. Siin on mõned autorid näinud keele modulaarsuse (iseseisvuse) idee eelkäijat. •Ladina keele 6 käänet olid universaalsed; need eeldati ka nende keelte puhul, kus tegelikult oli vähem või rohkem käändeid. 9. Võrdlev-ajaloolise keeleteaduse sünd: arvamused keelesugulusest enne 19. sajandit, Rask, Bopp ja vennad
Eesti ajaloo historiograafia II loeng Balti-Saksa valgustuslik ajalookirjutis 18. sajandi keskpaik 19. sajandi algus. Rõhk harimisel, põhiliselt 18. sajandi mandri Euroopa. Sest rahulolematu feodaalkorraga, kodanluse esiletõus ja hariduse levik on eelduseks uue ideoloogia tekkele. Võimalik muuta maailma. Lähtub varasest ratsionalismist ja humanismist (inimese vabastamine teadmatusest, vabanemine vaimuvaldkonnas kiriku võimust. Valgustajate ideaal: iseseisev, kriitiliselt mõtlev inimene. Püüdlused ühiskonna teenistusse, teenida ühiskonda. Üleüldise hüve mõiste teke. ,,Ideed ja ühiskond" Balti valgustusliikumine. Balti provintsides vararatsionalism. Saksa pietismi katsed reformida sotsiaalset olustikku. Baltimaades ideede eripära, et lähtuvad poliitilistest oludest tugevalt. Vene tsentralismi taotlused
stabiilsuse, kuid välispoliitika sihiks seatud paavstluse ja katoliku usu kaitsmine lõppes lüüasaamise ja hegemoonia kaotamisega Euroopas. 3.Valgustus · Valgustus oli pärast reformatsiooni kõige olulisem vaimne liikumine · 18.saj valgustussajand · Valgustus kritiseeris ülikuid, kirikut, innustas iseseisvat mõtlemist · Valgustuse juhtmõte- usk mõistusesse, mis võimaldab tunnetada maailma ja mis tagab progressi · Valgustus lähtus 1. Prantsuse ratsionalismist R. Descartes; oluline on mõistus ja kriitiline mõtlemine-2. Inglise empirismist Francis Bacon: oluline on kogemus, mõistus, kriitika, vaimne vabadus ja usuline sallivus- 3. Deismist: Jumal on maailma looja, kuid hiljem ei sekku selle asjadesse · Valgustus lähtus Inglismaast, seal olid vabamad pol.olud ja vaimne vabadus · Jean Baptiste d'Alembert ja Denis Diderot- 35 kd ,,Entsüklopeedia e teadusi, kunste ja ametioskusi seletav sõnaraamat"
Üks põhiline probleem sotsialiseerumise juures on looduse ja kultuuri küsimus Bioloogiline determinism inimese olemus sõltub sellest, milline on tema kaasasündinud potentsiaal (nature) Keskkondlik determinism inimese olemus sõltub keskkonnast, kus ta üles kasvab (nuture) Vastuolu oli juba filosoofias, on vaieldud nende teemade üle. Räägitakse sensualismist, empirismist mis tähendab teadmist, mis pärineb kogemusest (Francis Bacon). Samuti räägitakase nativismist, ratsionalismist mis tähendab, et teadmine on pärit mõistusest (Rene Descartes) 13 Olulisemaid teooriad selle teemaga seoses: SIGMUND FREUD (1856.1939) Isiksuse struktuur koosneb: ID (tema, miski) kaasasündinud tungid, mida tuleb rahuldada. EGO (mina) id'i, superego ja reaalsusega arvestav tegutsemine SUPER-EGO (ülimina) kultuuri poolt kehtestatud reeglid, mida tuleb täita.
Formaal-sotsiaalne kontroll. Kui õiguspersonali pole, siis ei kuulu küsimus õiguse valdkonda, siis saab nähtuse liigitada tavade, moraalinormide või mistahes muude õigusväliste probleemide lahendamise valdkonda. Õiguspersonal on pidevas arengus, arenedes irratsionalismilt ratsionalismile. Weber keskendus väärtustele, mõistusele, sidudes neid inimkäitumisega ja öeldes, et sotsiaalsed nähtused erinevadki loodusnähtustest selle poolest, et nad on determineeritud ratsionalismist, mõistusest ja väärtustest. Theodor Geiger (1891-1952) 1947. aastal ilmus raamat ,,Õigussotsioloogia algus". Oma seisukohti nimetas ta sotsioloogilis-õiguslikuks realismiks. Tutvus Uppsala koolkonna seisukohtadega (Lundstedt) ,,Niisama vähe, kui on õiguslikus imperatiivis, niisama vähe on õiguses üldse..." õiguslikke käske pole mõtet tähele panda; kui sanktsioonis ei ole iva, siis ei ole õiguses üldse iva. ,,..
esindada nende moodast ajastut nagu olid seda teinud omal ajal Klassikaline ja Gooti. Tema alustatud ja paljustki mõjutatud arhitektuuri stiil väljendas tohutut lihtsust ja selgust. Tema arhitektuuriline taotlus oli minimaalne maja karkass ja idee oli vabalt voolav avatud ruum. Ise ta kutsus seda "nahk ja luud" (skin and bones) arhitektuur. Eesmärgiks seati ka ratsionalismist tuletatud minimalism ehk nagu on öelnud tuntud arhitekt Ludwig Mies van der Rohe: "Vähem on rohkem". Peetakse modernse arhitektuuri eelkäijaks Tema ehitise valitseb range geomeetriline omapära Seagram Building- eeskujuks kõigile 3nda põlvkonna pilvelõhkujatele, tuletõrje eeskirjade tõttu kasutatud struktuuris pornksikarva talasid,
· Renessanssi maali isa Masaccio (1401-1428) · Kuigi Spinozat on peetud suureks ketseriks oli ta maalidel langevad valgusvood esmakordselt õiges perspektiivis. samas jumalakartlik. Ta filosoofia on eriline segu ratsionalismist ja müstikast. · Peegeldused kunstis · "EETIKA" 1677 · Inimene muutus üha enam autonoomsemaks, kuid · Sellele eelnes ettevalmistava teosena "Traktaat ühtlasi muutus üha raskemaks leida üksikasjadele kõrgemat mõtet. mõistuse seisundi parandamiseks". 1677 · Asjad iseseisvuvad
antiigilembusele. Romantsim väärtustab isiksust, tema subjektiivseid elamusi ning tundeelu. Loodus äratab sügavaid tundeid, eelistatakse metsikuid, rikkumata maastikke, keskaegsete losside, kirikute varemeid. Propageeritakse tsiviliseerimata, nn rikkumata eluviise ja loomulikku religiooni, tekib mõiste õilis metslane. Romantsim tunneb huvi metafüüsiliste küsmuste vastu, esteetikas saab oluliseks nõudeks loominguvabadus. Alguse sai vool Saksamaal, algselt mõisteti selle all ratsionalismist ärapöördumist, subjektiivse maailmataju jaatamist. Romaan jäi peamiseks zanriks. Prantsusmaal pääses kirjandusvool võidule klassitsimsilembuse tõttu suhteliselt hilja. Victor Hugo (1802-1885) sündis Besanconis Napoleoni armeekindrali pojana. Noorukina viibis isaga kaasas sõjakäikudel Itaalias ja Hispaanias. Ema kasvatas teda aga katoliiklikus ja monarhiameelses vaimus. Koos oma vendadega asutas 1819. a ajakirja Kirjanduslik Konservatiiv
Antropoloogia. Inimesel on osa mõlemast maailmast. Keha seisundile vastab alati hingeline seisund ja vastupidi. Loom on komplitseeritud masin, kellest inimene erineb vaid oma vaimu poolest. Oma hinge läbi oleme me vabad. Hingel on positiivne jõud, mille läbi avaneb sisemaailm. BARUCH DE SPINOZA (1632-1677) Juudi päritolu. Elab Hollandis. Pühendunud tõe otsimisele. Elukutselt on klaasläätsede lihvija ja optik. Pidas tähtsaks "filosofeerimise vabadust." Filosoofia on segi ratsionalismist ja müstikast. Sügavalt jumalakartlik. "Teoloogilis-poliitiline traktaat" (1670) - sisadab üht kirjutist Spinoza kaitseks, kuna teda süüdistati ateismis. Kirjutise eesmärgiks on filosoofia lahutamine teoloogiast, kasutab seejuures mitmeid Piibli tõlgenduse põhimõtteid. Piibel laseb olla mõistusel vaba. Keeldub tunnistamast, et Piibli iga lõik on jumalik tõde. "Traktaat mõistuse seisundi parandamiseks" (1677).
o. õiguse realiseerimine, mis omakorda sõltub ühiskonnas kujunenud traditsioonidest ja vaadetest. Sotsiaalteaduslikku suunda, mis õigusnormi rakendamise uurimisega tegeleb, nimetatakse reaktsiooniteooriaks, mis keskendab tähelepanu sellele, kuidas õiguskaitseorganid oma kompetentsi piires õiguserikkumistele reageerivad. /5, lk 59, 62 /. 2. Kaasaegne õigus kui ratsionaalne õigus. Ratsionaalse õiguse tunnused. (vt ka M. Weber) Ühiskonna areng toimub ratsionalismist irratsionalismi. Mida tähendab ratsionaalne? Tõhus, toimiv, mõistusepärane, eesmärki teeniv. Seda sama saame öelda õiguse kohta teatud tingimuste. Mõnel tingimusel on õigus irratsionaalne. Neid küsimusi kõige põhjalikumalt käsitlenud Max Weber. Õiguse arenguga kaasneb ka õiguskaitsevahendite areng ja kui on olemas ratsionaalne õiguspersonal e õiguskaitseorganid. Irratsionaalne- nt samaanid, kes annavad nt millelegi hinnangu kivikeste järgi
Valgustus kritiseeris autoriteetidele, sh kirikule tuginevat mõtteviisi ning innustas söakust mõelda iseseisvalt, laskmata end teistest juhtida. Valgustuse juhtmõtteks oli usk mõistusesse, kui maailma tunnetamise peamisesse allikasse. Valgustajad väljendasid piiramatut optimismi ja usku neile lõpmatuina näivatesse inimvõimetesse, veendumust, et inimmõistuse piiramatud võimalused tagavad inimkonnale järjekindla progressi. Valgustusliikumine leidis tuge prantsuse ratsionalismist (Descartes) ja inglise empirismist (Bacon, Locke), loodusteaduste arengust ning jälgimis- ja mõõtetehnika täiustumisest (mikroskoop, teleskoop, elavhõbedatermomeeter, pendelkell). Mõistus, kriitikajulgus, vaimne vabadus ja religioosne tolerants asendas traditsiooni, dogmaatilisuse, kirikliku ja riikliku autoriteedi kummardamise. Usk maailma mõistuspärasesse korrastatusesse väljendus ka uues, deistlikus lähenemine Jumalasse, keda vaadeldi
Kirik on lahendatud võimsa ristkuppelkirikuna ( pikkus 112 m, laius 84 m ), mille läänefassaadi portikus lähtub kreeka templi fassaadist. Kiriku, aga ka kogu ümbruse arhitektuurseks dominandiks kujunes kõrge, saledate korintose sammastega ümbritsetud kuppel ( kõrgus koos laternaga 83 m. ) Klassitsistlikku arhitektuuri tervikuna iseloomustab antiigist lähtumine. Varaklassitsismi lõppjärk, e. nn. Direktooriumistiil sai lisaks veel tuge valgustusajastu ratsionalismist ja korrastatusepüüdest, mis eriti ilmekalt väljendus C. N. Ledoux ( 1736 - 1806 ) ja E. L. Boullee ( 1728 - 1799 ) ehitistes ja projektides ( enamik nende poolt kavandatust jääb jäi paberile ). Ledoux trasformeeris vabalt antiarhitektuuri vorme , murdis nende kaanoneid, püüdes luua uut, valgustusajastu ideaalidele vastavat ehituskunsti. See nähtus juba ilmekalt Besanconi ehitatud taetrihoones: siseruumi lahenduses paigutas Ledoux istmeread lähtudes
hõlmab inimeste elutegevuse kõiki olulisi külgi väljendab inimeste eksistentsi realiseerunud sotsiaal-majandliku tingimuste komplekti. - Isiksuse kriminoloogiline uurimine isiksus on oma elulaadi, elutegevuse produkt. Elulaad vormib isiksust, nagu sotsiaalne ruum kujundab aktiivselt elulaadi. Kaasaegne õigus kui ratsionaalne õigus. Ratsionaalse õiguse tunnused. (vt ka M. Weber) Ühiskonna areng toimub ratsionalismist irratsionalismi. Mida tähendab ratsionaalne? Tõhus, toimiv, mõistusepärane, eesmärki teeniv. Seda sama saame öelda õiguse kohta teatud tingimuste. Mõnel tingimusel on õigus irratsionaalne. Neid küsimusi on kõige põhjalikumalt käsitlenud Max Weber. Õiguse arenguga kaasneb ka õiguskaitsevahendite areng ja kui on olemas ratsionaalne õiguspersonal e õiguskaitseorganid. Irratsionaalne- nt samaanid, kes annavad nt millelegi hinnangu kivikeste järgi
välja just uurimisprogrammide vahelises võistluses. Lakatos andis kindlad kriteeriumid vaimse arengu hääbumise ja sellega seotud kahtlasi uurimisprogramme kõrvaldada. Selleks käsitles ta programme kui oletusi, mis peavad olema testitavad. Just oletuse adekvaatsust tuleb eksperimen- taalselt kontrollida võrreldes seda samas teadusajalooga, eriti just füüsika ajalooga. Metoodika on siis õigustatud, kui suudetakse ära seletada head teadust ja selle ajalugu. Sellisel juhul on Lakatosi ratsionalismist tingitud kriteerium ainult oletuslikul kujul, mida peab kontrollima vastavalt teadus- ajaloole. Arengu läbi teinud programmide kasutamist ja hääbuvate programmide eiramist tema teooriast küll ei saa järeldada. Alati on teaduses ju võimalik mõne manduva programmi uue tulemine. Tema metoodika sarnaneb pigem teadusajaloolase juhendiga, kui teadlase omaga. Ta pidas kõige tõsiseltvõetavama teadusena just füüsikat, sest see on ,,kõrgem" kõikidest teistest
välja just uurimisprogrammide vahelises võistluses. Lakatos andis kindlad kriteeriumid vaimse arengu hääbumise ja sellega seotud kahtlasi uurimisprogramme kõrvaldada. Selleks käsitles ta programme kui oletusi, mis peavad olema testitavad. Just oletuse adekvaatsust tuleb eksperimen- taalselt kontrollida võrreldes seda samas teadusajalooga, eriti just füüsika ajalooga. Metoodika on siis õigustatud, kui suudetakse ära seletada head teadust ja selle ajalugu. Sellisel juhul on Lakatosi ratsionalismist tingitud kriteerium ainult oletuslikul kujul, mida peab kontrollima vastavalt teadus- ajaloole. Arengu läbi teinud programmide kasutamist ja hääbuvate programmide eiramist tema teooriast küll ei saa järeldada. Alati on teaduses ju võimalik mõne manduva programmi uue tulemine. Tema metoodika sarnaneb pigem teadusajaloolase juhendiga, kui teadlase omaga. Ta pidas kõige tõsiseltvõetavama teadusena just füüsikat, sest see on ,,kõrgem" kõikidest teistest
välja just uurimisprogrammide vahelises võistluses. Lakatos andis kindlad kriteeriumid vaimse arengu hääbumise ja sellega seotud kahtlasi uurimisprogramme kõrvaldada. Selleks käsitles ta programme kui oletusi, mis peavad olema testitavad. Just oletuse adekvaatsust tuleb eksperimen- taalselt kontrollida võrreldes seda samas teadusajalooga, eriti just füüsika ajalooga. Metoodika on siis õigustatud, kui suudetakse ära seletada head teadust ja selle ajalugu. Sellisel juhul on Lakatosi ratsionalismist tingitud kriteerium ainult oletuslikul kujul, mida peab kontrollima vastavalt teadus- ajaloole. Arengu läbi teinud programmide kasutamist ja hääbuvate programmide eiramist tema teooriast küll ei saa järeldada. Alati on teaduses ju võimalik mõne manduva programmi uue tulemine. Tema metoodika sarnaneb pigem teadusajaloolase juhendiga, kui teadlase omaga. Ta pidas kõige tõsiseltvõetavama teadusena just füüsikat, sest see on „kõrgem“ kõikidest teistest
annaabi.ee 
