Edukuse nimel kaotavad inimesed pere ja tervise, nad ohverdavad aususe ja vahest ka mõned oma tõekspidamised. Meie ühskonnas on levinud arvamus, er kui ma pole edukas, siis pole ma mitte keegi: ma olen luuser, elus läbi kukkunud ja ma ei meeldi kellelegi. Eriti valus teema on see meestee ning seda mitte ainult Eestis, vaid ka kogu maailmas, sest statistika on näidanud, et enamus mehi sooritab enesetapu just ebaedust tingituna. Edukas inimene on see, kes otsustab tuleviku üle ise, ratsionaliseerides oma otsususeid; see kes jääb igal eluhetkel truuks oma otsustele ja ei kahtle, jas teeb õiget asja või mitte. Ta tegutseb alati selleks, et viia oma eesmärk lõpuni ega jää raskuste taha toppama. Igaühel mest on õigus olla edukas ja keegi peale isenda ei saa sellele kätt ette pana. See nõuab ainult tööd oma iseloomuga. Mitte ükski saavutus ei teki siia maailma pingutuseta.
fantaasiate vormis, seetõttu võis väljaöeldud sõna olla mähitud väliselt võluvasse loori, mille taga peitus aga vale. Erinevate valedega põimitud jutustused võivad meid tõest väga kaugele juhtida. Varases Kreeka poeesias on mainitud ka laulu maagia hädaohtlikkust. Poeesia paneb inimesed muresid unustama, laul suudab kustutada ka mälu. Maagiline vägi muutus 6. sajandi lõpus, kõnekunsti professionaliseerudes ja ratsionaliseerides, pelgalt tehnilise võimekuse küsimuseks. Teater oli koht, kus rahvas elas välja oma emotsioone. Ateena ühiskonnas olid teatris kõige olulisemad inimeste reaktsioonid. Draama: päritolu ja iseloom Kui kirjutamine hakkas 8. sajandi lõpul eKr omandama järjest suuremat tähtsust, muutus silma ja kõrva vahekord. Poeedid hakkasid kirjutama tasu eest, täites erinevatest maailma osadest tulnud tellimusi, ning olid seetõttu juba väga kaugel lauliku vahetust ja otsesest
konfessioonist oli argument, millele Gr rajas oma teooria (hüpoteesi) rahvusvaheliste lepingute võimalusest erineva usutunnistusega rahvaste vahel. Karistus õigusrikkumise eest on Gr järgi pigem korrigeeriva, kui kättemaksu otstarbega [jus retributiva]: karistatakse mitte niivõrd tehtud vea eest, kuivõrd tulevaste vigade vältimiseks. Karistus peab olema proportsioonis kuriteo raskuse ja kurjategija oodatud kasuga sellest. Firensze humanistlikke ideid elustades ja ratsionaliseerides esitas Gr nö [21]loomuliku religiooni neli printsiipi, mis kehtivad igal ajastul ning kõikide positiivsete religioonide alusena: 1) Jumal on olemas ja on ainus; 2) Jumal on suurim kõigi nähtavate ja tunnetatavate asjadega võrreldes [seetõttu vahetult nähtamatu või tunnetamatu]; 3) Jumal on kõiketeadev [ja hooliv]; 4) Jumal on kõige looja (peale iseenda). Kuigi Gr oma põhiteoses naturaliseerib loomulikku seadust tugeva juriidilise rõhuga ning
annaabi.ee 
