on info mittetäielikkus ning info asümmeetria. Esimene on probleem, mis seisneb selles, et otsustajatel puudub täielik info selle kohta, millised otsused või teguviisid oleks vaieldamatult parimad, samuti puudub neil täielik info ka selle kohta, kuidas allasutused täpselt käituvad. Info asümmeetria tähendab aga seda, et indiviidid on otsustusprotsessis info seisukohalt hinnatuna ebavõrdses olukorras. 46.Kuidas toimub info hankimise ratsionaalsusprintsiibi rakendamine info (mitte)täielikkuse käsitlemisel? Info ratsionaalsusprintsiip seisneb selles, et täiendavat infot otsuse vastuvõtmiseks hangitakse seni, kuni sellest tulenev piirtulu ületab lisainfo hankimise piirkulu. 47.Milline on info mittetäielikkuse mõju avaliku sektori arengule? Info mittetäielikkuse mõju avaliku sektori arengule on piirav – ühelt poolt ei saa otsuseid vastu võtvad
(R: see on info mittetäielikkus) 9 Info asümmeetriat nähakse veel poliitikute ja nende alluvuses olevate asutuste vahel ehk poliitikud ei suuda alati täielikult kontrollida otsuste täideviimist ja selle vastamist püstitatud eesmärkidele (nt AS kulude kokkuhoid). Laiemas mõttes räägitakse info asümmeetriast kui turutõrkest (haiguskindlustuse näide). 46. Kuidas toimub info ratsionaalsusprintsiibi rakendamine info (mitte)täielikkuse käsitlemisel? Täiendavat infot hangitakse seni, kuni sellest loodetav piirtulu on suurem info hankimise piirkulust. Ehk info otsimine lõpetatakse kui täiendav informatsiooni leidmise kulud on suuremad kui täiendava informatsiooni väärtus. 47. Milline on info mittetäielikkuse mõju avaliku sektori arengule? See piirab arengut, sest riigivõimu asutused ei saa täielikku infot kodanike vajadustest ja
annaabi.ee 
