John Rawls- õiglus kui ausameelsus
Indiviidide arusaamatus kandub üle kollektiivsele mõistusele, tekitades
arutlemisel probleeme. Poliitiliselt tähendab see, et uued probleemid tekivad inimese arusaamise
piiratuse tõttu, mitte konkreetsete printsiipide valimise tõttu ühiskonnas. Arusaamine on ise
ausameelne, sest teisiti oleks inimese elu kahtlusi täis. Arusaamise õiglusprintsiip on alati vastavuses
ühiskonna õigusest arusaamisega üksikisiku ja kogu rahva seisukohast ilma Rawlsi
omakasupüüdlikkuse ja ratsionaalsuseta. Klassikalise utilitarismi teemal rääkides ei ole autor
nendega päris ühte meelt, põhjendades küll nende arvamusi ja otsides vabandusi, kuid püüdes meid
viia arusaamiseni, et tuleb täielikult loobuda õigluse käsitlemisest täidesaatva otsusena ning
pöörduda õigluse kui ausameelsuse juurde. Utilitarism ei suuda silmas pidada tõsiasja, et orjus on
alati ebaõiglane mistahes situatsioonis. Õiglus ei nõua enda huvide piiramist ja ohverdamist aga on