2.2 Konkreetsete tehnikate näited: · kohustuse loomise tehnika · avaliku lubaduse (lepingu) tehnika · pingutuse tõestamise tehnika · müügitehnika "madal pallilöök" Kasutatakse: Minapildi ja käitumise vastavuse printsiipi "Vaba otsustamise" ja sellest tuleneva vastutuse printsiipi 2.3 Kaitse mõjustamise vastu Eesmärk on vähendada kohustunde tekkimist ja automaatset tegutsemist · Ratsionaalsusel põhinevat analüüsi, mis võimaldab ohjeldada emotsionaalseid reaktsioone · Loobumine avalikust lubadusest teha/nõustuda/aktsepteerida · Muudetakse "vabatahtlik otsus" surve all antud lubaduseks · Oma emotsionaalsete seisundite jälgimine ebameeldivustunne viitab vastuoludele III Sotsiaalse tõenduse (Social proof) reegel 3.1 Toetub: · matkimisele · informatsioonilisele konformsusele · sotsiaalse õppimise protsessile
tehtud, ning tihti jõuame ka järeldusele, et mõni neist situatsioonidest oleks võinud laheneda teistmoodi, kui me vaid ise oleks mõelnud ja käitunud teistmoodi. Kuid millest siis sõltub see kuidas me käitume erinevates olukordades, millest üldse tuleneb inimese käitumine? Minu arust on inimesel mitte ainult üks, vaid kaks edasiviivat jõudu. Peale mõistuse on ka emotsioonid. Kuid erinevalt mõistusest ei baseeru emotsioonid ratsionaalsusel vaid inimese "hinges", kui nii võiks öelda. Emotsioonid väljendavad meie sügavaid tundeid, meie "hinge" olukorda. Kui oleme pahased siis ka käitume vastavalt ning kui rõõmsad siis naeratame ja oleme toredad ning heas tujus. Kuid need ei ole emotsioonid mis suudaks võtta kontrolli meie ratsionaalsuse üle. Kuid mis on see emotsioon, mis võtab kontrolli üle meie mõistuse? Üks kõige tugevam side siin ilmas on armastus. Armastusel on mitu
põhiküsimusi mida toota, kuidas toota ja kellele toota. Tootmisressursse võib paigutada mitut moodi. Vastavalt sellele kujuneb välja majandussüsteem. Tänapäeval on nelja tüüpi süsteeme tavamajandus, käsu- ehk plaanimajandus, turumajandus ja segamajandus. Tavamajandus kõige algelisem. Lihtsad tööriistad, väike tootlikkus. Enamiku toodandust tarbitakse kohapeal või vahetatakse välja. Suur tähtsus traditsioonidel ja kommetel, väike tähtsus ratsionaalsusel ja efektiivsusel. Aafrika ja Aasia vaesemates piirkondades. Plaani- ehk käsumajandus NL-is ja teistes diktatuuririikides. Määrab plaan. Hinna kehtestab valitsus. Kaupade ja teenuste valik on väike või puudub. Tarbimisvõime oleneb sotsiaalsest positsioonist. Valdavalt riiklik omand ja suurettevõtted. Turumajandus määrab konkurents. Hinna kujundab turg. Kaupade ja teenuste valik on lai. Tarbimisvõime oleneb rahalistest ressurssidest. Mitmesugused omandi- ja ettevõttevormid.
Loomuõiguses nähakse võrreldes positiivse õigusega ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese 14 Tubakaseadus §28 lg 2 RT I 2005, 29, 210 15 Tubakaseadus §31 lg 3 RT I 2005, 29, 210 loomusele. Positiivse õiguse normid on ainult siis tõeliselt kehtivad ja õiglased, kui nad vastavad loomuõigusele ehk ülipositiivsele õigusele.16 Antud seaduses on seadusandja edukalt kinni pidanud ülipositiivsest õigusest, kuna see põhineb mõistusel ja ratsionaalsusel. Antud seaduse sätted on kooskõlas teiste õigusallikatega ning nad on loogiliselt formuleeritud. 16 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia, Tallinn 2004, lk 42 43 7. Kas akt sisaldab kaalutlusõigust? Kui jah, siis tooge näiteid! Kaalutlusõiguse põhimõte seisneb võimaluses valida erinevate õiguslike tagajärgede vahel, mis on kaalutlusnormides sätestatud või võimaluses otsustadam kas õiguslikku tagajärge üldse kohaldada
Ajalooliselt tuntakse nelja tüüpi majandussüsteeme: tava, käsu (plaani)-, turu- ja segamajandus. Iga majandussüsteemi puhul räägitakse majanduskäitumisest ja ressurssidest. Tavamajandus on kõige algelisem, kus toodetakse lihtsate tööriistadega ja väikse tootlikkusega. Enamik toodangust tarbib kohapeal oma kogukond või vahetatakse see teistsuguse kauba vastu. Traditsioonidel ja kommetel on niisuguses majanduses olulisem roll kui ratsionaalsusel või efektiivsusel. Tänapäeval leiab tavamajandust arengumaades-Aafrika ja Aasia vaesemates piirkondades. Plaani- ehk käsumajandus on iseloomulik N. Liidule ning teistele diktatuuririikidele. Just poliitilise võimu monopol loob eeldused majanduse täielikuks käsutamiseks riigi (valitsuse, partei, usujuhi) poolt. Mida, kuidas ja kui palju toota otsustab poliitiline võim. Riik määrab plaani, kehtestab hinna, konkurents puudub, kaupade ja teenuste
mille eest maksid renti. See väljendus ka kindlas ühiskondlike väärtuste hierarhias, mida omakorda andis edasi ka erinevad kultuurivormid. Kapitalismis liikus ühiskond egalitaarsuse suunas, kriteeriumiks ratsionaalsus kui kõigile inimestele omane tunnus. Siit üksikute inimeste võrdsustamine teistega ja sõltumatuse tunnustamine. Kapitali liikumine tugineb ratsionaalsusel ja see et kapitalist omab vabrikuid, tööline üksnes oma tööd, ei tee kapitalisti olemuslikult kõrgemalseisvaks inimeseks. Kapitalist ei esinda töölist mingiski mõttes. Mõistuse ees on kõik võrdsed! Kodanlike suhete teke toob feodalismis endaga kaasa usulised uuendusliikumised, ka tagasipöördumise lätete juurde sildi all (reformatsioon Euroopas) · Kindlate tootlike jõudude arengu tasemel satuvad nad konflikti
tungid, ihad, instinktid - kaasasündinud 2. EGO ei ole kaasasündinud; hakkab kujunema, kui lükatakse edasi id vajaduste rahuldamist; vahendab reaalsust `mina', teadvustatud osa- ratsionaalne 3. SUPER EGO `ülimina`, ühiskond, reaalsus, sotsiaalsed normid, keskkond; viha vanemate vastu pööratakse sissepoole, hoiakud Ego on ainus ratsionaalne osa, id ja super ego ei toimi ratsionaalsusel Superego ja ego toimivad moraali peal, id mitte Nt. Tahan seda kaelakeed (id) plaan, kuidas seda saada; varastada nii, et keegi ei nãe (ego) varastamine on vale, ema õpetas juba nii jne (super ego) Freudi arenguastmed (psühhoseksuaalsed) rõhutab id'i: 1. Oraalne faas naudingu saab suu kaudu, süües eesmärgiks luua usalduslik sõprussuhe emaga, mis määrab tulevased suhted 2
poolt ja industrialiseerituse ning traditsioonide teiselt poolt kadumise vahele. 50ndate hirm, subliminaalsed sõnumid, rakenduspsühologia reklaamis. Kõik see on teaduslik (J.B. Watson, kuulus biheivoristlik prühholoog läks reklaami tegema) Probleemi püstitus moodsas ühiskonnas ei ole mitte see (mitte ainult), et meil ei peaks olema halba kunsti, vaid see, kas saab olemas olla ühiskonda, mis põhineb ainult formaalsel ratsionaalsusel ja utilitaarsel individualismil? Mis juhtub vajadustega külluse ühiskonnas? Durkheim: vajadus ja anoomia Esimene ja kõige kuuldavam teoreetik, kes sõdus individualistlik-unitilitaarse ühiskonna vastu. Oli kindel, et solidaarsus tekib ka modernses ühiskonnas, kuid mitte utilitarismi kaudu. Igaühe isiklikust kasust ei piisa, on vaja ühtset sidumast raamistikku (moraalset), et näiteks teha isegi lepinguid.
Feodaal omas maad, mida alamad kasutasid, mille eest maksid renti. See väljendus ka kindlas ühiskondlike väärtuste 3. loeng.Kultuurisotsioloogia I. Marxism ja postmarxism. Andreas Ventsel 12 hierarhias, mida omakorda andis edasi ka erinevad kultuurivormid. Kapitalismis liikus ühiskond egalitaarsuse suunas, kriteeriumiks ratsionaalsus kui kõigile inimestele omane tunnus. Siit üksikute inimeste võrdsustamine teistega ja sõltumatuse tunnustamine. Kapitali liikumine tugineb ratsionaalsusel ja see et kapitalist omab vabrikuid, tööline üksnes oma tööd, ei tee kapitalisti olemuslikult kõrgemalseisvaks inimeseks. Kapitalist ei esinda töölist mingiski mõttes. Mõistuse ees on kõik võrdsed! Kodanlike suhete teke toob feodalismis endaga kaasa usulised uuendusliikumised, ka tagasipöördumise lätete juurde sildi all (reformatsioon Euroopas) · Kindlate tootlike jõudude arengu tasemel satuvad nad konflikti valitsevate tootmissuhetega, st nende vahel on juba alguses
eeldab seda, et ratsionaalne tegutseja ei ole tingimata ise oma tegevuses algusest lõpuni alustes ja vormides täiel selgusel, kuid see ratsionaalseim käitumise strateegia saab välja kujuneda ainult inimesevahelise vaba suhtlemise käigus. Ning kui meil modernsusega on seni tekkinud probleeme, siis tuleb see sellest, et see kommunikatsiooni ruum, kus inimesed suhtlevad, et selles on hälbeid ja takistusi, vigu mis takistavad kommunikatiivsel ratsionaalsusel toimimist. Võitlus nö vabaduse eest on võitlus vaba kommunikatsiooni eest. Habermas on fenomenoloogilisest filosoofiast ülevõtnud termini ,,elamismaailm" · Elamismaailm vahetu elukeskkond, mis konstrueerib inimestevahelistes suhetes. Kui fenomenoloogid näevad elamismaailmas selles, mida subjekt ise endale konstrueerib tegelikkusega suheldes. Habermani teoorias on elamismaailm mõiste natuke täpsustatud see on see vahetu
Loomuseaduse põhimõtted on universaalsed, loomupärased ja muutumatud. Usuline ühtsus oli Grotiuse eluajaks sisuliselt lõppenud, seetõttu leidis ta, et (nii protestantide kui katoliiklaste) peab alluma loomuseadusele. Loomuseadus peab valitsema ka suhteid kristlastest ja mittekristlastest valitsejate vahel. Inimestevahelisest lepingust piisab riigi loomiseks, riikidevahelistest lepingutest rahvusvaheliseks õiguseks. Iga leping põhineb (omakasust lähtuvate) inimeste loomuomasel ratsionaalsusel. Grotius järgis seejuures teaduslikku ja ratsionaalset meetodit. Hugo Grotius: ,,Samamoodi nagu Jumal ei saa põhjustada olukorda, kus kaks korda kaks ei oleks neli, nii ei saa ta põhjustada ka, et see, mis on olemuslikult halb, ei oleks halb." Nagu Galileo Galilei (1564-1642) füüsikas. Vaja on leida vaieldamatud väited, tõed asjade loomusest, mis on ratsionaalsed, ilmselged, lihtsad ja enesestmõistetavad ning nende põhjal tuletada
annaabi.ee 
