võrdsus. Reaalses maailmas saab utoopiast lihtsalt antiutoopia. Tavaliselt kujutab ideaalühiskond endast keskkonda, kus kõiki inimesi seovad võrdsed alused ning keegi ei ole õnnetu. Spekulatsioonidega võrdsest ja õnnelikust maailmast alustas juba Platon oma ,,Politeiases". Utoopia kirjanduszanrina sai alguse alles pärast Thomas More´i "Utoopia" avaldamist 1516. aastal. Kirjanik lõi Utoopia nimelise saare, kus kõik inimesed on õnnelikud ja elu on korraldatud ainult ratsionaalsetel alustel. Utoopia ongi ettekujutus paremast homsest, globaalne visioon parematest elamistingimustest, millel võib olla väga tugev ja huvitav filosoofiline alus, kuid mida ei ole võimalik realiseerida. Tuleb arvesse võtta, et More lõi sõna "utoopia" kahest kreekakeelsest neologismist outopia, mis tähendab mitteeksisteerivat paika, ja eutopia, mis tähendab head kohta. Seega on utoopia õigustatud ainult kirjanduzanrina
SOOVID - vajaduste kohandused NÕUDLUS - soov ja maksevalmidus TURG - pot, ostjate olemasolu, kes on valmis toodet või teenust tarbima ATTENTION - TÄHELEPANU INTEREST - HUVI DESIRE - SOOV ACTION TEGU 7 turulohet- ruumilõhe, ajalõhe, koguselõhe, valikulõhe, infolõhe, väärtuslõhe, omandiõiguslõhe Kognitiivne lojaalsus ehk ratsionaalne lojaalsus on esimene ja kõige enam tunnetatav lojaalsuse liik. See tähendab, et inimene (tarbija) langetab ostuotsuseid ratsionaalsetel kasudel. Põhineb ratsionaalsel mõtlemisel. Afektiivne lojaalsus tähendab emotsioonipõhist lojaalsust. Klient tajub, et miski talle meeldib, sobib, on tema elustiiliga kokkukäiv ehk klient loob endale emotsionaalse sideme antud toote/teenuse/brändiga. Konatiivne lojaalsus tähendab nn käitumiskavatsuslikku lojaalsust. See tähendab kavatsust ja soovi mingit ostu sooritada, kuigi tegelikkuses seda ei pruugi veel toimuda.
materiaalsete huvide ja väärtustega. Teiseks tähtsaks osaks domineerimise juures on Weber välja toonud legitiimsususu. Weber väidab, et iga domineerimine püüab esile kutsuda ja hoida usku oma legitiimsusse. Vastavalt sellele, millist laadi legitiimsusele kaldutakse, on väga erinev ka kuulekuse ja domineerimise tüüp. Legitiimsel nõudlusel on kolm põhitüüpi. Nende legitiimsusnõuete kehtivus rajaneb põhiliselt: A) ratsionaalsetel alustel ehk legaalsel domineerimisel, mis baseerub valitseja ja valitsetava vahelistel suhtel, kus valitseja võim on piiratud seadustega, mis kehtivad absoluutselt kõigile; B) traditsioonilistel alustel, mis tähendab seda, et usutakse heasse tavasse ja nende alusel võimu teostavate isikute legitiimsusesse. Sellist võimutüüpi esindab praegu Rooma paavst; C) karismaatilistel alustel on võim seadustatud teatud ebatavaliste ja üliinimlike
Arenda toodet! · müügiorientatsioon - klient ostab seda, mille vastu õnnestub tema huvi äratada. Müü! · turuorientatsioon - klient valib ja ostab seda, mida ta vajab. Õpi tundma turgu! 15. Ramp-up ehk uute seadmete ja rakiste soetamine 16. Otsustuste mudelid: · bürokraatlik (otsustamine põhineb ratsionaalsetel kriteeriumidel ja formaliseeritud protseduuridel ning on suunatud defineeritud eesmärkide säästlikule saavutamisele). · professionaalne-kollegiaalne (otsused sünnivad universaalsete kriteeriumide ja mitteformaalse reeglite abil isikutevahelise suhtlemise käigus). · poliitiline, sõltudes jõudude vahekorrast organisatsioonis 17. Toote spetsifikatsiooniks ehk toote parameetrite loeteluks
poliitiliste valikute mudel ning ,,Carbage Can". Organisatsioonis on otsustamise protsess väga keeruline, sest inimesed on otsustusprotsessides erinevad ning organisatsiooni otsused mõjutavad suuri hulki inimesi. 1) Bürokraatlik peamine eesmärk on organisatsiooni ellujäämine. Muutused toimuvad harva, need on väga valulised ja nende läbiviimine on keeruline, kuna organisatsioon ei ole muutusteks loodud. Otsustamine põhineb ratsionaalsetel kriteeriumitel ja formaliseeritud protseduuridel ning on suunatud selgesti defineeritud eesmärkide võimalikult säästlikule saavutamisele. 2) Poliitiliste valikute mudel otsused tuginevad mingite gruppide vajadustele, mitte organisatsiooni kui terviku vajadustele. Lähtudes jõudude vahekorrast organisatsioonis. 3) ,,Carbage Can" organisatsioonis, kus sellist mudelit kasutatakse otsustatakse asju selle järgi, et nii lihtsalt ,,juhtus". 3
mainekampaaniad suurel määral brändi maine soovitud atribuute, mistõttu võib järeldada, et need ei toimi. Küll, aga toimivad kvaliteedikuvandit rõhutavad kampaaniad, mille võlu seisneb selles, et need võimaldavad kauba eest ka kõrgemat hinda küsida (nt. luksusautode Porsche, Lexus jt. reklaam). 2.3 Emotsionaalsus Emotsionaalsed reklaamikampaaniad töötavad tunduvalt paremini, kui ratsionaalsetel argumentidel rajanevad kampaaniad, Seks, humor, animatsioon ja kuulsuste kasutamine töötab ühtviisi hästi, mida kinnitab ka Richard Branson oma raamatus "Teeme ära!", kus ta toob näitena oma uue tootebrändi Virgin Mobile`I reklaamitriki. Nimetatud reklaamis rippus R. Branson, näiliselt alasti, kraana otsast alla kõrgel New Yorgi Time Square`I kohal ja tema kõrval rippus, samuti näisliselt alasti, Brodway Full Monty näitetrupp. Tegelikult kandsid nad
fantaasiad. Otsustamine on sünteetiline tegevus. Tuleb sünteesida majanduslikku, tehnilist, õiguslikku ja inimest käsitlevat infot. Otsustamine eristab juhti alluvast. Sõltuvalt organisatsiooni iseloomust võib eristada kolme otsustamismudelit: · Bürokraatlik · Professionaalne- kollegiaalne · Poliitiline Bürokraatlik lähenemine otsustamisele on iseloomulik organisatsioonile, millel on hierarhiline struktuur. Otsustamine põhineb ratsionaalsetel kriteeriumitel ja formaliseeritud protseduuridel ning on suunatud selgesti defineeritud eesmärkide võimalikult säästlikule saavutamisele. Professionaal- kollegiaalselt toimub otsustamine kui organisatsioon on mittehierarhiline professionaalide ja kolleegide ühendus. Otsused sünnivad universaalsete kriteeriumite ja mitteformaalsete reeglite abil isikute vahelise suhtlemise käigus. Otsustamine võib olla ka poliitiline, lähtudes jõudude vahekorrast organisatsioonis. 13
SI-süsteemi rõhu- ja pingeühik on Blaise Pascali auks nimetatud paskaliks. 6 Filosoofia Pascal pidas teaduslikku maailmakäsitlust piiratuks ja võimetuks lahendama inimese olemasolu põhiküsimusi. Teadus peaks küll kasutama matemaatilist meetodit, kuid see ei haara absoluutsust. Teadus viib välja skeptitsismile, mille ületamine on võimalik vaid usu ja kaemuse abil. Religioon ja selle vaated ei põhine ratsionaalsetel argumentidel ning neid ei ole võimalik ratsionaalsete argumentidega ümber lükata. Jumala defineerimine inimlike mõistetega ei ole võimalik, Jumalat võib mõista otsese üleratsionaalse kindlustundega. Pascal on tuntud oma neljase uskumise ja jumala olemasolu kombinatoorika poolest. Neli varianti on (1) uskuda, kui jumal on olemas, (2) uskuda, kui jumalat pole olemas ja (3) mitte uskuda, kui jumal on olemas, (4) mitte uskuda, kui jumalat pole olemas
Pascali "Mõtetest" ilmus aegade jooksul arvukalt tendentslikult moonutatud versioone, autentne tekst taastati alles 20. sajandil. 2.1. Filosoofia Pascal pidas teaduslikku maailmakäsitlust piiratuks ja võimetuks lahendama inimese olemasolu põhiküsimusi. Teadus peaks küll kasutama matemaatilist meetodit, kuid see ei haara absoluutsust. Teadus viib välja skeptitsismile, mille ületamine on võimalik vaid usu ja kaemuse abil. Religioon ja selle vaated ei põhine ratsionaalsetel argumentidel ning neid ei ole võimalik ratsionaalsete argumentidega ümber lükata. Jumala defineerimine inimlike mõistetega ei ole võimalik, Jumalat võib mõista otsese üleratsionaalse kindlustundega. Pascal on tuntud ka oma neljase uskumise ja jumala olemasolu kombinatoorika poolest. Usulise poole pealt oli Blaise seotud eelkõige jansenismiga, mis seletas ortodokssest katoliiklusest erineval moel lahti Augustinuse predestinatsiooniõpetuse ja oli äärmiselt kriitiline jesuiitluse
kuritegevusega. Niisuguse inimgrupi tarvis peab riik tegema kulutusi politseile, prokuratuurile, kohtutele, vanglatele, kriminaalhooldusele, ettevõtjad aga turvateenistusele. Seepärast püüabki riik sotsiaalpoliitika abil vähendada abivajajate ja potentsiaalsete kurjategijate arvu ning suurendada väärtuste ja tulu loojate arvu (Kilvits). Kui eetiline eesmärk rajaneb suuresti humaansetel, siis poliitiline ja majanduslik eesmärk täiesti ratsionaalsetel põhjendustel. Kuna meie kultuuriareaalis abstraktselt humanistlikud argumendid enamikku inimesi niikuinii ei veena, võikski sotsiaalpoliitika problemaatikale läheneda eeskätt majanduslikust aspektist. Kui parempoolsed me ka ei oleks, tänapäeva Euroopas peab riik paratamatult hoolitsema nende eest, kes ise enda eest hoolitseda ei suuda või siis ei tahagi. Euroopa sotsiaalharta nõuab, et riigid kindlustaksid
seetõttu, et ta on tootega rahul ja see rahuldab ta vajadusi. Samas võib see lojaalsus kohe kaduda, kui peaks tekkima mingi rahulolematus. Talle väga meeldib, et kõigis selle keti poodides on sama süsteem ja alati on võimalik leida otsitav kiiresti üles tegemist on nii harjumuslojaalsusega kui ka funktsionaalse lojaalsusega, kus klient teab täpselt kaupade asukohta ja leiab need kiiresti. Peamiselt käitub klient lojaalselt ratsionaalsetel põhjustel. Ta on ka veendunud, et üldjuhul on pakutav kvaliteetne tegemist on funktsionaalse lojaalsusega, kus väärtustatakse kaupade toimeomadusi. Samas pole tal midagi vastu nii huvi pärast külastada ka teisi toidupoode kuid pole soetanud nende kliendikaarte tegemist on kognitiivse lojaalsusega, kus klient otsib vaheldust. See on vabatahtlik alternatiivide proovimine.
Mõnikord on mõtlemise aluseks irratsionaalne soov või usk, aga arutluskäigud võivad olla vägagi ratsionaalsed. Intuitsioonile tuginev irratsionaalne mõtlemine ehk intuitiivne mõtlemine võib olla mõnes olukorras isegi efektiivsem kui loogiline mõtlemine, nt puuduliku ja väärinfo tingimustes või n-ö kiirkorras otsuste langetamisel. Loogika algkursuses puututakse irratsionaalse mõtlemisega kokku siis, kui käsitletakse sellest põhjustatud loogikavigu. Loogikavigu saab teha ka ratsionaalsetel kaalutlustel. MÕISTELINE MÕTLEMINE on väljendatav peamiselt KÕNE(sõnade)abil. LOOGIKA UURIB, milliseid mõtlemise vorme kõne väljendab. LOOGIKA ON teadus(õpetus) meetoditest ja printsiipidest, mida kasutatakse õige ja ebaõige arutlemise(järeldamise) eristamiseks. TRADITSIOONILINE LOOGIKA ei tegele suvaliste mõtteväljendustega, vaid sellistega, mis väljendavad tõeste või väärade propositsioonide jaatust(tõeseid või vääri väiteid).
raadiost parima info- ja propagandavahendi. Kõik tema võimsad kõned kandusid riigi igasse nurka. Samuti kasutati raadiot ka viimaks rahva sekka Potsdami etendust. Kogu Saksamaa oli oma raadiote ees- kuulates iga sõna, iga fraasi, igat meloodiat, justkui viibides ise kohal ja saades osa sellest suurest vaatemängust. ,,See päev Potsdamis oli tõeliseks pöördepunktiks... Paljud valitsuse ametnikud, ohvitserid, advokaadid jt, kes olid Hitlerit umbusaldanud, ratsionaalsetel kaalutustel muutsid sellel päeval oma seisukohta..." (Fest 1974: 405) Järgmisel päeval kirjutasid Berliini ajalehed- ,,Justnagu suur torm oleks puhkenud- samamoodi puhus natsionalismi puhang eile üle kogu Saksamaa".(Leon Degrelle) 3.2 Vaherahu Reichswehriga 1933.aastal oli kõige suurem vajadus armee lojaalsusele kindel olla, et olla kindel oma seljataguses. Saksa Armee ehk Reichswehriga ei olnud ju konsulteeritud, kui Hitler määrati Kantsleriks. Saades
Iga üksik plaan haarab väikest arvu tegevusi. 13. Otsustamise olemus Otsustamine eristab juhti alluvast. Tõeline liider orienteerub olukorras kiiresti, määratleb tegevussuuna ja mobiliseerib alluvad eesmärgi saavutamiseks. 14. Otsuste liigid Sõltuvalt organisatsiooni iseloomust võib eristada kolme otsustamismudelit: Bürokraatlik lähenemine otsustamisele on iseloomulik organisatsioonile, millel on hierarhiline struktuur. Otsustamine põhineb ratsionaalsetel kriteeriumidel ja formaliseerib protseduuridel ning on suunatud selgesti defineeritud eesmärkide võimalikult säästlikule saavutamisele. Professionaalne-kollegiaalne kui organisatsioon on mittehierarhiline professionaalide ja kolleegide ühendus. Otsused sünnivad universaalsete kriteeriumide ja mitteformaalsete reeglite abil isikutevahelise suhtlemise käigus Poliitiline võib olla ka poliitiline, lähtudes jõudude vahekorrast organisatsioonis. 15
tegi Hitler raadiost parima info- ja propagandavahendi. Kõik tema võimsad kõned kandusid riigi igasse nurka. Samuti kasutati raadiot ka viimaks rahva sekka Potsdami etendust. Kogu Saksamaa oli oma raadiote ees- kuulates iga sõna, iga fraasi, igat meloodiat, justkui viibides ise kohal ja saades osa sellest suurest vaatemängust. ,,See päev Potsdamis oli tõeliseks pöördepunktiks... Paljud valitsuse ametnikud, ohvitserid, advokaadid jt, kes olid Hitlerit umbusaldanud, ratsionaalsetel kaalutustel muutsid sellel päeval oma seisukohta..." (Fest 1974: 405) Järgmisel päeval kirjutasid Berliini ajalehed- ,,Justnagu suur torm oleks puhkenud- samamoodi puhus natsionalismi puhang eile üle kogu Saksamaa".(Leon Degrelle) Vaherahu Reichswehriga 1933.aastal oli kõige suurem vajadus armee lojaalsusele kindel olla, et olla kindel oma seljataguses. Saksa Armee ehk Reichswehriga ei olnud ju konsulteeritud, kui Hitler määrati Kantsleriks
transportimisel: kivisüsi, kellad, ravimid, tööriistad, jalatsid, banaanid ja apelsinid, autod ja veoautod, töödeldud toiduained? 8. Elukindlustusselts kavandab kindlustuspoliiside müüki kaubanduskeskuses. Milliseid tegureid peaks ta selle juures arvestama? Kui suured on edulootused? 9. Müügitoetust (eriti reklaami) on kritiseeritud järgnevalt: see maksab liiga palju; see on majanduslik raiskamine; see nüristab meie mõistust; see on eksitav, baseerub emotsionaalsetel, mitte ratsionaalsetel printsiipidel ning on ebaeetiline; see viib inimese eemale tõelistest väärtustest elus. Kas Sa nõustud nende väidetega? Kas on argumente müügitoetuse kaitseks? 10. Kujunda hüpoteetiline turundusmeetmestik järgmiste kasumit mittetaotlevate organisatsioonide jaoks: Riiklik Turismiamet, Luteri Kirik, Eesti Politsei, Verekeskus. 11. Hinda 10 punktilises skaalas turundusmeetmestiku nelja komponendi tähtsust järgmiste toodete turundusstrateegia ülesehitamisel:
on ka lausa vastumeelsus müügimeeste suhtes ja ettevõttel võib mõnede potensiaalsete klientide kujutluses tekkida halb maine. Müügistrateegia tuleb hästi läbi mõelda ning üritada teha paremini kui teised enne neid ning siis on edulootused suuremad. 14. Müügitoetust (eriti reklaami) on kritiseeritud järgnevalt: see maksab liiga palju; see on majanduslik raiskamine; see nüristab meie mõistust; see on eksitav, baseerub emotsionaalsetel, mitte ratsionaalsetel printsiipidel ning on ebaeetiline; see viib inimese eemale tõelistest väärtustest elus. Kas Sa nõustud nende väidetega? Kas on argumente müügitoetuse kaitseks? Kaldun ise olema samuti üks kritiseerijatest kuid pannes ennast tootja/ettevõtja rolli, siis annab müügitoetus võimaluse oma toodet/teenust nähtavaks teha. 15. Kas reklaam peaks olema tähtsaim müügitoetuse komponent järgmiste kaupade müügil - sool, uus grillkaste, piim, tolmuimeja,
töötajatel on rohkem vabadust oma töö teostamisel. Organisatsiooni kujundamist mõjutavad tegurid Sobivaim struktuur sõltub neljast põhilisest muutujast: organisatsiooni strateegia, suurus, tehnoloogia ja keskkonna ebakindluse määr. Otsustamine Otsustamismudelid 1. bürokraatlik 2. professionaalne-kollegiaalne 3. poliitiline Bürokraatlik lähenemine otsustamisele on iseloomulik organisatsioonile, millel on hierarhiline struktuur. Otsustamine põhineb ratsionaalsetel kriteeriumidel ja formaliseeritud protseduuridel ning on suunatud selgesti defineeritud eesmärkide võimalikult säästlikule saavutamisele. Otsustamine toimub professionaal-kollegiaalselt, kui organisatsioon on mittehierarhiline professionaalide ja kolleegide ühendus. Otsused sünnivad universaalsete kriteeriumide ja mitteformaalsete reeglite abil isikutevahelise suhtlemise käigus.
tsüklilisusest. Aitavad kaasa kinnisvaramulli tekkimisele; 2) Mänguri mentaliteet – uskumus, et arendaja või investor suudab olla eelmistest edukam; 3) Liigse enesekindluse mentaliteet – iga investor või arendaja usub oma projekti suuremasse edusse, vaatamata turult tulevate negatiivsete signaalide poole. Kui turul ei oleks spekulante ning tarbijate otsused põhineksid ratsionaalsetel ootustel, siis sellises turu tasakaalus mulle ei tekiks (Tirole 1985: 1513-1516). Sellest võib järeldada, et kinnisvara hinnamull tekib informatsiooni asümmeetria tingimustes, kus turuosalised ei oma piisavas koguses ja hea kvaliteediga infot. Mulli kindlakstegemine on aga küllaltki keeruline, kuna andmed võivad olla erinevates andmebaasides erinevad ning sageli ka ebapiisavad või ebatäpsed, vastupidiselt aktsiatele ja väärtpaberitele.
53. Kollektiivhüvise vabatahtliku eratootmise võimalused. Kollektiivhüviste individuaalne tootmine: eeldus- individuaalne kasu ületab kogukulu; Väiksed grupid: kõik osalevad ka sukollektiivis, siirete kaudu ka kulukollektiivis, kuid formaliseeritud otsustuskollektiiv ei kujune; Vajaduste erinev intensiivsus grupis: suurte kurnamine väikeste poolt. 54. Suurkollektiivide tekkimine (Olsoni teooria) Indiviidid ei tee oma otsuseid kollektiivis osalemiseks ratsionaalsetel kaalutlustel, pigem on tegemist kingitusliku pühendumisega kollektiivselt teostatava eesmärgi saavutamisele; Liikmelisus kollektiivis ei ole vabatahtlik, vaid pealesunnitud; Liikmelisus annab eelised, mis alluvad välistusprintsiibile: selektiivsed eelised. 55. Sund kollektiivis (Hirschmanni mõõdikud). Sunni parameetrid: Sunni instrumendid:Sotsiaalne kontroll (informaalsed suhted, paindlik ja dünaamiline, muutused sujuvad, teostavad kaaskodanikud); Riigivõim (formaalsed suhted, jäik,
domineerimise tüüpide seas saab legitiimne domineerimine kõige täiuslikuma kuju karismaatilise domineerimise puhul, mil rahvas järgib juhti (Führer'it) puhtalt tema eriliste isikuomaduste tõttu... Modernsus kui rationsaliseerumine Weberi käsitluses toimub moderniseerumisel protsess ratsionaliseerumine. Kaasajal toimib võim nii poliitilises, majanduslikus kui ka sotsiaalses mõttes järjest enam vaid instrumentaalsetel- ratsionaalsetel protseduurilistel alustel, teatud kindlate teadaolevate reeglite alusel, selle võimu tagajärjed on ennustatavad. Weber nimetab seda eesmärgiratsionaalsuseks, mis vastandub varasemas ühiskonnas domineerinud väärtusratsionaalsusele. Eesmärgiratsionaalsuse eesmärgiks on saavutada teatud eesmärk, tagajärg. Väärtusratsionaalsuse kohaselt inimesed teevad midagi lihtsalt selle pärast, et tegevust ennast peetakse mingil põhjusel heaks, tagajärjed on seejuures teisejärgulised.
küsimuses. Esineb hulgaliselt peidetud tegureid; seoseid on raske kindlaks teha; harva esineb hästi eristatav hindamisalus. Esinevad igal organisatsioonitasandil, 66 rohkem siiski juhtimistasanditel. Kujunevad välja lahendusteisendid ehk variandid. Sõltuvalt organisatsiooni iseloomust võib eristada kolme otsustamismudelit (Alas, 2004): bürokraatlik - otsustamine põhineb ratsionaalsetel kriteeriumitel ja formaliseeritud protseduuridel ning on suunatud selgesti defineeritud eesmärkide võimalikult säästlikule saavutamisele; professionaalne-kollegiaalne - otsused sünnivad universaalsete kriteeriumite ja mitteformaalsete reeglite abil isikutevahelise suhtlemise käigus; poliitiline - lähtudes jõudude vahekorrast organisatsioonis. 8.3. Otsustuskäik Otsustuskäik on omavahel seotud ning kindlalt järjestatud sammud, mis tuleb
Mõned autorid samastavad sisuliselt sotsiaalpoliitika samariitlusega. Arenenud riikides on sotsiaalpoliitika aga majanduspoliitika osa. Selle kujundamisel lähtutakse eeskätt ratsionaalsetest ühiskonnakesksetest põhjendustest. Probleeme vaadeldakse kiretult, pragmaatiliselt ja isegi mõnevõrra küüniliselt. Kui sotsiaalpoliitika eetiline eesmärk rajaneb suuresti humaansetel, siis poliitiline ja majanduslik eesmärk täiesti ratsionaalsetel põhjendustel. Kuna meie kultuuriareaalis abst- raktselt humanistlikud argumendid enamikku inimesi niikuinii ei veena, võikski sotsiaal- poliitika problemaatikale läheneda eeskätt majanduslikust aspektist. Tegelikult on Euroopas alati niimoodi tehtud. Tööstusrevolutsiooni käigus ei kehtestatud ju 8-tunnist tööpäeva, perekonna ülalpidamist (ühiskonna, sh palgatööjõu taastootmist) võimaldavat palgataset ja üldist kooliharidust mitte
lõpetada. Oportuniteedipõhimõtte (otstarbekuse p.) rakendamise positiivsed ja negatiivsed küljed Positiivsed küljed: o Oportuniteedi eesmärgiks ja ühtlasi ka selle suurimaks eeliseks on nii inim- kui ka materiaalsete ressursside optimaalne jaotus. Oportuniteedi rakendamine peab tagama selle, et põhirõhk asetatakse raskemate kuritegude menetlemisele, sorteerides välja need vähese tähtsusega kuriteod, mille edasine menetlus ei ole ratsionaalsetel kaalutlustel põhjendatud. Oportuniteedi põhimõtte rakendamise läbi tagatakse kohtute töökoormuse vähenemine ning sellest tulenevalt omakorda nii kohtu- kui ka kogu kriminaalmenetluse kiirenemine. KrMS 385 p 10) käesoleva seadustiku §-des 2012031 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetamise ja uuendamise määrus, välja arvatud
annaabi.ee 
